16

november 2026
16.november 2026

Õiguskomisjon toetab abipolitseinike õiguste ja väljaõppe suurendamist

Joanna Koovit

Toimetaja

Merilin Kruuse
2 min
Politseikadetiide ametivanne 2023
Loe AI kokkuvõtet ▾

Riigikogu õiguskomisjon arutas abipolitseinike seaduse eelnõu, mille eesmärk on suurendada abipolitseinike õigusi, väljaõpet ja järelevalvet ning laiendada nende ülesandeid erinevates politsei tegevusvaldkondades. Eelnõu kohaselt muutub abipolitseinike väljaõpe pidevaks ja süsteemseks ning seda hakkab korraldama Sisekaitseakadeemia, integreerides selle politseihariduse mudelisse. Abipolitseinikud jaotatakse kolme astmesse, millele vastavad erineva mahuga väljaõppe tasemed ning võimalus spetsialiseeruda eri valdkondadele. Väljaõppe läbinud abipolitseinikud saavad laiemalt toetada politseit ning täita ülesandeid avaliku korra kaitsmisest kuni piirivalve ja migratsioonijärelevalveni. Eelnõu teine lugemine on plaanitud 25. novembriks ning lõpphääletus 9. detsembriks.

See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.

Riigikogu õiguskomisjon arutas tänasel istungil abipolitseinike seaduse eelnõu ja sellele laekunud muudatusettepanekuid.

Komisjoni esimehe Madis Timpsoni sõnul kehtestatakse eelnõuga abipolitseiniku seaduse uus terviktekst, millega suurendatakse abipolitseinike õigusi ning samas ka nende väljaõpet ja järelevalvet. „Eelnõu laiendab abipolitseinike ülesandeid ja õigusi, mis võimaldab politseil abipolitseinikke oma tööülesannete täitmisel paremini kaasata ja abipolitseinikel politseid paremini toetada, et suurendada turvalisust riigis,“ lausus Timpson.

Abipolitseinike väljaõpe muutub pidevaks ja süsteemseks, arvestab võimalusega panustada erinevates PPA tegevusvaldkondades ja muutub praktilisemaks. Politseiametnikke koolitav Sisekaitseakadeemia hakkab korraldama ka abipolitseinike väljaõpet, mis lõimitakse politseihariduse mudelisse. Kui abipolitseinik asub õppima politseiametnikuks, võetakse abipolitseinikuna omandatud teadmisi ja kogemusi varasema õpi- ja töökogemusena arvesse. Statistika järgi asub umbes neljandik lahkuvatest abipolitseinikest õppima politseiametnikuks.

Abipolitseinikud jaotatakse kolme astmesse ja neil tekib võimalus eri valdkondadele spetsialiseeruda. Esimese astme väljaõpe vastab senisele 40-tunnisele baasväljaõppele. Korrakaitsetegevustes osalemiseks tuleb läbida teise astme väljaõpe, mille maht on 150 akadeemilist tundi. Kolmanda astme abipolitseinikuks saamiseks tuleb samuti läbida väljaõpe ja sooritada arvestus, mis tõendab valmisolekut täita politsei ülesandeid koos teise kolmanda astme abipolitseinikuga. Eripädevuste, näiteks alarmsõidu- või tuli- ja elektrišokirelva kandmise õiguse saamiseks tuleb läbida vastav lisakoolitus.

Väljaõppe läbinud abipolitseinik saab oma erialaseid oskusi paremini rakendada ja politseid laiemalt toetada. Tema ülesanded ei piirdu enam üksnes avaliku korra kaitsega, vaid hõlmavad ka näiteks piirivalvet, migratsioonijärelevalvet, kinnipidamiskohtade toiminguid ja tugitegevusi. Samuti laieneb abipolitseinike pädevus korrakaitsemeetmete kohaldamisel.

Väljaõppe läbinud abipolitseinik saab oma erialaseid oskusi paremini rakendada ja politseid laiemalt toetada.

Istungil osalesid Siseministeeriumi korrakaitse- ja süüteomenetluse osakonna õigusnõunik Rina Sillandi ja ministeeriumi nõunik Nurmely Mitrahovitš, Politsei- ja Piirivalveameti esindaja Ardo Ranne ning Eesti Abipolitseinike Kogu juhatuse esimees Illimar Reinbusch.

Komisjon on teinud ettepaneku võtta valitsuse algatatud abipolitseiniku seaduse eelnõu (931 SE) teiseks lugemiseks täiskogu päevakorda 25. novembril ja eelnõu teine lugemine lõpetada ning kui teine lugemine lõpetatakse, siis viia lõpphääletus läbi 9. detsembril.