Kõrgenenud vererõhk, ainevahetushäired ja veresoonte muutused võivad areneda aastaid ilma selgete sümptomiteta, mistõttu on oluline jälgida oma igapäevast enesetunnet ja tervisenäitajaid pikaajaliselt. Vererõhu mõõtmist mõjutavad mitmed tegurid ning ühe mõõtmise põhjal tervist hinnata ei saa, seega tuleks tähelepanu pöörata muutustele une kvaliteedis, puhkepulsis ja taastumises pärast koormust. Lisaks soovitatakse regulaarselt kontrollida vööümbermõõtu, kuna kõhupiirkonna rasv võib viidata ainevahetushäiretele. Arsti poole tuleks pöörduda, kui tervisenäitajad, nagu vererõhk või uni, püsivalt halvenevad või kui esineb põhjendamatu kehakaalu tõus. Tervisekontrolli lihtsustamiseks on soovitatav koguda ja esitada arstile ülevaade oma tervisenäitajate muutustest ja igapäevasest enesetundest.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kõrgenenud vererõhk, ainevahetushäired ja muutused veresoonte seisundis võivad areneda aastaid ilma selgete sümptomiteta. Peremeditsiini eriarst Sergey Saadi sõnul tasub seetõttu pöörata tähelepanu ka väikestele muutustele oma igapäevases enesetundes ja tervisenäitajates.
„Arstivisiit näitab vaid hetkeseisu, kuid oluline on märgata, mis toimub vastuvõttude vahel,“ selgitab Saadi. Tema sõnul ei pruugi üksikud analüüsid või mõõtmised anda tervisest täielikku ülevaadet. Olulisem on märgata, kas näiteks vererõhk on aja jooksul tõusnud, uni muutunud katkendlikumaks või igapäevane liikumine vähenenud.
Oluline on märgata, kas vererõhk on aja jooksul tõusnud, uni muutunud katkendlikumaks või igapäevane liikumine vähenenud.
Sellised muutused ei tähenda tingimata haigust, kuid võivad anda põhjust oma harjumused üle vaadata ja vajaduse korral arstiga nõu pidada.
Milliseid muutusi ei tohiks tähelepanuta jätta?
Saadi sõnul on üks salakavalamaid terviseriske kõrgenenud vererõhk, millega ei kaasne enamasti valu ega muid tuntavaid sümptomeid. Ka noortel ja pealtnäha tervetel inimestel võib vererõhk olla aastaid liiga kõrge, kahjustades märkamatult südant, veresooni ja neere.
Euroopa Kardioloogide Seltsi juhiste järgi diagnoositakse kõrgvererõhktõbi alates näidust 140/90 mmHg, kuid tähelepanu väärivad ka sellest madalamad näidud. Samas rõhutab arst, et on normaale, et vererõhk muutub päeva jooksul. Vererõhku mõjutavad muu hulgas stress, füüsiline koormus, kohv ja uni. Seetõttu on üksikust mõõtmistulemusest olulisem jälgida pikema aja jooksul kujunevat mustrit.
Vererõhku mõjutavad muu hulgas stress, füüsiline koormus, kohv ja uni.
Lisaks vererõhule soovitab Saadi tähele panna öist puhkepulssi, une kvaliteeti ja seda, kui kiiresti organism pärast koormust taastub. Kui uni muutub järjest katkendlikumaks, tavapärane puhkepulss tõuseb või treeningust taastumine võtab varasemast kauem aega, võib selle taga olla stress, unepuudus, haigestumine või liigne koormus.
„Terve inimese puhul ei ole mõte end iga päev numbritega närvi ajada, vaid märgata, kas keha toimib oma tavapärases rütmis,“ rõhutab Saadi.
Foto: Freepik
Muutuste jälgimisel võib abiks olla ka nutikell, mis võimaldab võrrelda pikema aja jooksul kogutud une-, pulsi- ja liikumisandmeid. Lisaks tavapärastele nutikelladele on turule tulnud ka kell, millega on võimalik ööpäevaringselt vererõhku jälgida. “Huawei Watch D3 nutikella rihma sisse on paigutatud täispuhutav õhkpadi. Tänu sellele mõõdab kell vererõhku samal põhimõttel nagu tavaline elektrooniline vererõhumõõtja,” sõnab tehnoloogiaekspert ja Huawei koolitusjuht Jekaterina Mishina. “Kella vererõhumõõtmise funktsioonid vastavad Euroopa Liidu meditsiiniseadmete määruse nõuetele,” lisab ta.
Terviseriskidele võib viidata ka suurenev vööümbermõõt
Kõiki olulisi muutusi ei saa aga märgata pulssi või vererõhku mõõtes. Saadi soovitab paar-kolm korda aastas kontrollida ka vööümbermõõtu, sest kõhupiirkonda kogunev rasv võib viidata ainevahetushäiretele.
„Kõhupiirkonda kogunev rasv ja kehakaalu tõus on märk, et kehas on midagi paigast ära,“ selgitab ta. Näiteks võib insuliiniresistentsus kujuneda aastaid ilma selgete kaebusteta ning sellega võib kaasneda vererõhu tõus. Seetõttu tasub arsti sõnul hinnata tervist tervikuna, mitte keskenduda ainult ühele näitajale.
Millal tasub arstiga nõu pidada?
Saadi sõnul pole iga tervisenäitaja muutumise peale paanikaks põhjust. Oluline on jälgida, kas kõrvalekalle on ajutine või püsib pikema aja jooksul ning kas sellele leidub selge põhjus.
Oluline on jälgida, kas kõrvalekalle on ajutine või püsib pikema aja jooksul ning kas sellele leidub selge põhjus.
Näiteks tasub perearstiga ühendust võtta, kui kodus mõõdetud vererõhu mitme päeva keskmine on 135/85 mmHg või kõrgem. Samuti väärivad tähelepanu püsivalt halvenenud uni, ebatavalised muutused pulsis või taastumises ning põhjendamatu kehakaalu tõus, eriti kui muutusi esineb korraga mitu.
Erilist tähelepanu peaksid oma tervisele pöörama inimesed, kelle suguvõsas on esinenud diabeeti või südame-veresoonkonna haigusi. Samuti on põhjalikumaks tervisekontrolliks põhjust siis, kui kehakaal on hakanud tõusma, vererõhk püsib tavapärasest kõrgem või on tekkinud muid muutusi.
Arsti vastuvõtule minnes soovitab Saadi kaasa võtta võimalikult selge ülevaate oma tervisenäitajatest ja nende muutustest. Abiks võib olla näiteks paari nädala või kuu kokkuvõte koos märkmetega une, stressi, liikumise ja enesetunde kohta. Nii on arstil lihtsam hinnata, kas muutused on seotud igapäevaste harjumustega või vajavad täiendavaid uuringuid.
