Eesti tööturg on endiselt sooliselt jaotunud, kus teatud valdkonnad on valdavalt meeste ja teised naiste päralt ning see kajastub ka palgalõhes ja juhtimisvõimalustes. Eesti Inimõiguste Keskus osaleb projektis, mille eesmärk on aidata tööandjatel märgata ja muuta neid mustreid, et avardada inimeste võimalusi sõltumata soost. Projekt keskendub andmepõhisele lähenemisele ning toetab naiste ja meeste paremat esindatust traditsiooniliselt ühe soo poolt domineeritud sektorites. Soolise tasakaalu parandamine võib tugevdada nii organisatsioone kui ka kogu majandust ning suurendada tööturu konkurentsivõimet. Projekt kestab 2026. aasta juunist 2028. aasta jaanuarini ning seda juhib Eesti Avatud Ühiskonna Instituut koostöös partneritega.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Töömaailm võiks olla koht, kus inimese võimalusi ei määra tema sugu, vaid huvid, oskused ja soov areneda. Ometi on Eesti tööturg endiselt tugevalt sooliselt jaotunud: osa valdkondi on valdavalt meeste, teised naiste päralt ning sama tasakaalutus kandub edasi ka palgatasemesse ja juhtimisvõimalustesse.
Eesti Inimõiguste Keskus osaleb projektis „Soolise tasakaaluga suurema konkurentsivõimeni“, mille eesmärk on aidata tööandjatel neid mustreid teadlikumalt märgata ja muuta. Fookuses ei ole võrdsus ainult põhimõttena, vaid ka see, kuidas avaramad võimalused võivad tugevdada organisatsioone ja kogu majandust.
Tööturg peegeldab endiselt vanu rolle
Eesti Inimõiguste Keskuse juht Egert Rünne toob esile, et IKT-valdkonna töötajatest on 76% mehed, samas kui haridus- ja sotsiaalhoolekande sektorid on tugevalt naiste poole kaldu. Selline jaotus ei teki alati teadlike valikute tulemusena. Sageli mõjutavad inimeste haridus- ja karjääriteid juba varakult ühiskondlikud ootused selle kohta, millised ametid või valdkonnad justkui „sobivad“ naistele ja millised meestele.
Kui need piirid muutuvad liiga jäigaks, jääb kasutamata osa inimeste potentsiaalist. Keegi võib loobuda tehnoloogiast, sest ei näe seal endasarnaseid eeskujusid, teine aga haridusest või hooldusvaldkonnast, sest kardab, et tema valikut ei võeta tõsiselt. Tasakaalustatum tööturg tähendab seega enamat kui paremaid statistilisi näitajaid. See tähendab rohkem vabadust valida oma tee.
Võrdsemad võimalused võivad tugevdada ka majandust
Sooline tasakaalustamatus väljendub Eestis ka palgalõhes ja juhtimistasanditel. Rünne sõnul oli Eesti sooline palgalõhe 2024. aastal 13,2% ning börsiettevõtete juhtkondades moodustasid naised vaid 13%. Samas ei ole soolise eraldatuse vähendamine oluline ainult võrdsuse seisukohalt. OECD hinnangul võiks see tõsta Eesti SKP-d elaniku kohta aastaks 2050 ligi 10%.
Kui organisatsioonid jõuavad laiema talentide ringini ning inimestel on rohkem võimalusi oma võimeid rakendada, võidavad sellest nii töötajad, tööandjad kui ka ühiskond tervikuna.
See näitab, et võrdsem tööturg ei ole ettevõtete jaoks lisakohustus, vaid võib olla ka konkurentsieelis. Kui organisatsioonid jõuavad laiema talentide ringini ning inimestel on rohkem võimalusi oma võimeid rakendada, võidavad sellest nii töötajad, tööandjad kui ka ühiskond tervikuna.
Rohkem naisi tehnoloogiasse ja rohkem mehi haridusse
Projekt keskendub muu hulgas sellele, kuidas muuta harjumuspäraseid soolisi mustreid eri sektorites. Üks eesmärk on luua paremad tingimused naiste jõudmiseks tehnoloogiasektorisse ning meeste sisenemiseks haridus- ja sotsiaalvaldkonda. Samuti soovitakse toetada naiste liikumist ettevõtete juhtimistasanditele.
Selle juures ei ole mõte inimesi teatud ametitesse suunata lihtsalt nende soo pärast. Eesmärk on eemaldada takistusi, mis võivad inimese valikuid piirata enne, kui ta on saanud neid päriselt ise teha.
Muutus algab sellest, mida organisatsioon päriselt mõõdab ja märkab
Projektis soovitakse muuta sooline võrdõiguslikkus tööandjate jaoks konkreetseks ja mõõdetavaks arengusuunaks. Eesti Inimõiguste Keskus juhib projektis mentorite tööd. See hõlmab koolitusi, ettevõtete nõustamist, igakuiseid kohtumisi ning organisatsioonide tulevikuplaanide koostamise toetamist.
Oluline osa sellest on andmete kasutamine. Kui tööandja ei tea, kuidas jagunevad organisatsioonis ametikohad, palgad, edutamised või värbamistulemused, on ka keeruline märgata, kus võivad peituda ebavõrdsed mustrid. Andmepõhine lähenemine aitab viia arutelu tunnetelt konkreetsete küsimusteni: kes kandideerib, kes jõuab juhtimistasandile, kelle arengusse investeeritakse ja kelle jaoks jäävad mõned võimalused kättesaamatuks.
Tasakaalustatum tööturg loob rohkem vabadust kõigile
Soolise võrdõiguslikkuse teemadest räägitakse vahel kui millestki, mis puudutab eelkõige naisi. Tegelikult võivad jäigad soorollid piirata kõiki. Kõige olulisem muutus on aga võimalus teha oma valikuid vabamalt.
Projekt „Soolise tasakaaluga suurema konkurentsivõimeni“ kestab 2026. aasta juunist 2028. aasta jaanuarini ning lõpeb tööandjatele suunatud tegevusprogrammi ja konverentsiga. Projekti juhib Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, partnerid on Eesti Inimõiguste Keskus ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Projekti on kaasrahastanud Euroopa Liit.
