Rapla Kirikumuusika festival toimub 27. juunist 12. juulini ning toob Raplamaa pühakodadesse üheksa kontserti, keskendudes eelkõige Eesti interpreetidele. Festivali kunstiline juht Pille Lill rõhutas, et eesmärk on pakkuda publikule hinge puudutavaid elamusi ning toetada kohalikke muusikuid rahvusvahelises konkurentsis. Ta tõi esile kultuurivaldkonna rahastamisraskused ja muutused publiku käitumises ning rõhutas laste kaasamise olulisust muusikakogemustesse. Lisaks rääkis Lill oma kogemustest Ukrainas ning sellest, kuidas sõja mõju on jõudnud ka Eesti kultuurielusse.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
34. Rapla Kirikumuusika Festivali kunstiline juht Pille Lill rääkis Klassikaraadio saates „Delta“ saatejuht Marge-Ly Rookääruga festivali ettevalmistustest, kultuurivaldkonna keerulisest rahastamisolukorrast ning sellest, miks tasub lastel juba varakult kontsertidel käia. Lille sõnul ei ole festivali eesmärk üksnes tuua lavale häid muusikuid, vaid pakkuda publikule elamust, mis puudutab hinge ja jääb kauaks meelde.
Suveakadeemia lõppkontsert 2025. Foto: Rene Suurkaev
27. juunist 12. juulini toimuv Rapla kirikumuusika festival toob tänavu Raplamaa pühakodadesse üheksa kontserti ning hoiab fookuses Eesti interpreete. Avakontserdil astub üles Eesti Rahvusmeeskoor dirigent Mikk Üleoja juhatusel. Festivali lõpetab John Rutteri „Reekviem“, mida esitavad kaks koori, kammerorkester ja solistid Heli Jürgensoni juhatusel.
Pille Lill. Rapla Kirikumuusika Festivali avakontsert 2025. Foto: GoodNews, Jana Kask
Rapla Kirikumuusika Festivali avakontsert 2025. Foto: GoodNews, Jana Kask
Pille Lill. Rapla Kirikumuusika Festivali avakontsert 2025. Foto: GoodNews, Jana Kask
Kultuurikorraldaja töö tähendab pidevaid ootamatusi
Pille Lille sõnul tuleb korraldajal olla valmis selleks, et iga päev võib tuua kaasa olukorra, millele tuleb kiiresti lahendus leida. Mõnikord selgub vahetult enne kontserti, et lubatud instrumenti kohapeal ei ole, vahel võivad muutuda esinejatega seotud plaanid või mõjutada programmi laiemad ühiskondlikud sündmused.
Tema sõnul mõjutavad kultuurielu praegu tugevalt nii majanduslik ebakindlus kui ka maailmas toimuv. Eriti teravalt tunnetavad seda festivalid, kelle jaoks on toetuste ja rahastamisvõimaluste vähenemine muutnud iga otsuse keerulisemaks. Lill peab oluliseks, et Rapla kirikumuusika festival on saanud tuge kohalikult omavalitsuselt. „Rapla vald on olnud väga toetav. Nad saavad aru, et Rapla maakonnale see on tippsündmus, see on Rapla maakonna visiitkaart,“ sõnab ta.
Rapla vald on olnud väga toetav. Nad saavad aru, et Rapla maakonnale see on tippsündmus, see on Rapla maakonna visiitkaart.
Foto: GoodNews, Jana Kask
Ukraina kogetu õpetas usaldama inimese sisemist tugevust
Saates rääkis Lill ka möödunud aasta mais toimunud Ukraina-reisist. Ta läks sinna isiklikel kaalutlustel, sooviga paremini mõista sõjas elavate inimeste kogemust ja seda, milline on sõja mõju inimesele. „Mind huvitas sõjaenergia. Mul oli soov tunnetada seda, et ma saaksin enda südames aru, mis seal toimub,“ rääkis Lill.
Ukrainas kohtus ta 36 noore ooperisolistiga, kes olid tulnud kokku üle maa, teiste seas ka Kiievi ooperi lauljatega. Lille sõnul muutus juba Ukraina piiri ületades selgelt tajutavaks, et inimesed elavad seal täiesti teistsuguses reaalsuses. Kõige tugevamalt jäi talle meelde Ukraina inimeste murdumatus. „See murdumatus, mida ma seal tundsin, seda rahva selgroogu, see on erakordne. Nad ongi murdumatud.“
Kümme päeva Ukrainas mõjutasid tema enda arusaama hirmust ja inimese vastupidavusest. „Kui inimene saab aru enda sisemisest tugevusest, siis on kõik võimalik,“ sõnas ta.
Täna näeb Lill, et Ukraina sõja mõju on jõudnud ka Eesti kultuurielusse. Ebakindlus mõjutab rahastusotsuseid, toetajate valmisolekut ja inimeste tulevikutunnetust, millega tuleb festivalide korraldajatel iga päev arvestada.
Kui inimene saab aru enda sisemisest tugevusest, siis on kõik võimalik.
Publik vajab võimalust kogeda hinge puudutavaid elamusi
Kultuurisündmuste korraldamisel tuleb Lille hinnangul arvestada publiku muutunud ostukäitumisega. Kui varem oli festivalidel eelmüük tugevam, siis praegu otsustavad inimesed tihti kontserdile tuleku üle viimasel hetkel. Festival püüab hoida teadlikult piletihinnad võimalikult taskukohased ning lapsed saavad kontsertidele tasuta. Lille meelest on oluline, et pered kasutaksid seda võimalust ja tooksid lapsed juba varakult elava muusika juurde. „Võtke lapsed käe otsa ja võtke nad kontserdile kaasa, et nad kuuleksid viiulimängu, Rahvusmeeskoori kõla, saksofoni kõla või akordioni kõla. See on nii oluline,“ rõhutab Lill.
Suveakadeemia lõppkontsert 2025. Foto: Rene Suurkaev
Tema enda elus on varased kokkupuuted muusikaga jätnud sügava jälje. Lill meenutab, kuidas kuulis lapsepõlves Margarita Voitest külakultuurimajas ning oli juba kolmeaastaselt Estonia kontserdisaali laval. Need kogemused aitasid kujundada tema hilisemat muusikuteed.
Muusika puudutus sünnib tipptegijate kaudu
Festivali kunstilise juhi sõnul ei ole kontserdipaiga valikul tähtis üksnes kiriku suurus või akustika. Sama oluline on see, et valitud muusikud ja repertuaar võimaldaksid publikul saada tõelise elamuse. „Ma mõtlen alati sellele, et publik lahkuks kirikust elamusega. Et nad tunneksid puudutust, seda muusika puudutust.“
Tema arvates jõuab muusika kuulajani siis, kui esitaja on suutnud mõista helilooja mõtet ning anda selle edasi omaenda sisemise kogemuse kaudu. Pillimängu tehnika on õpitav, kuid sügavama tunnetuse loob muusiku võime jõuda looja mõtteni ja seeläbi puudutada kuulaja südant. „Kui muusik saab üheks loojaga, heliloojaga, siis on alles võimalik saavutada tase, kus tema südames peituv armastus puudutab kuulaja südant,“ selgitab Lill.
Ma mõtlen alati sellele, et publik lahkuks kirikust elamusega. Et nad tunneksid puudutust, seda muusika puudutust.
Rapla Kirikumuusika Festivali avakontsert 2025. Foto: GoodNews, Jana Kask
Eesti muusikud vajavad kodumaist tuge ja väärtustamist
Rapla kirikumuusika festival hoiab tänavu fookuses Eesti interpreete. Lille sõnul on see teadlik valik, sest peame tegema korraldajatena kõik, et kohalikel muusikutel oleks tihedas rahvusvahelises konkurentsis suurem võimalus läbilöögiks. „Meid ei oodata kusagil, sest konkurents on niivõrd suur. Ma ei kujutaks üldse ettegi, et me ei toetaks iseenda parimaid muusikuid. See ei ole mõeldav.“
Lill usub, et festivalid mängivad olulist rolli nii Eesti muusikute kui ka publiku jaoks. Need annavad meie interpreetidele võimaluse esineda ja oma loomingut tutvustada ning pakuvad kuulajatele võimalust kogeda kõrgetasemelist muusikakunsti oma kodukohas. Tema jaoks ei ole see vaid kultuuriprogramm, vaid võimalus luua ühist vaimset ruumi, kus argine kiirus korraks peatub. „Hinge puudutus muusika kaudu on see, mis paneb inimese mõtlema. Tunnetama, et selle kõrval, kus me kogu aeg kuskile edasi-tagasi sibame, on ometigi olemas ühine vaimne ruum, kus toimub midagi, mida ei ole võimalik sõnadega kirjeldada.“
