Puugiründe hooaeg kestab Eestis tavaliselt maist oktoobrini ning puukentsefaliidi vastu vaktsineerimist soovitatakse alustada enne selle perioodi algust, eelistatult kevadel. Vaktsineerimiskuur koosneb kolmest doosist, mis annavad järk-järgult tugevama ja pikaajalisema kaitse, ning alates 2026. aastast muutub revaktsineerimise skeem vastavalt vanusele. Puugid levitavad Eestis peamiselt puukborrelioosi ja puukentsefaliiti, mille vastu on vaktsiin saadaval nii täiskasvanutele kui lastele alates esimesest eluaastast. Vaktsineerimist pakutakse üle Eesti mitmetes apteekides, mis muudab selle kättesaadavaks ka neile, kes ei saa kiiresti perearsti juurde.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Puugiründe hooaeg kestab tavaliselt maist oktoobrini. Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimist tasub alustada enne aktiivse puugihooaja algust. Praegu tasub vaktsineerima tulla nii neil, kes pole end varem puukensefaliidi vastu vaktsineerinud kui ka neil, kel vajalik revaktsineerimine või kel vaktsineerimiskuur on pooleli jäänud.
Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisega tasub alustada juba kevadel, enne aktiivse puugihooaja algust.
“Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimisega tasub alustada juba kevadel, enne aktiivse puugihooaja algust. Kuna vaktsiin ei anna kaitset üleöö, vaid immuunsuse kujunemine võtab aega ning mitme doosi puhul tekib tugevam kaitse järk-järgult, tasub vaktsineerimisega alustada varakult, et saavutada suveks juba arvestatav antikehade tase,” lausus Südameapteegi proviisor Gregor Stan Sild.
Foto: Magnific
Sageli unustavad inimesed, millal nad viimase kaitsesüsti tegid ning millal on aeg revaktsineerimiseks. “Vaktsineerimisinfot saab vaadata Terviseportaalist. Südameapteegis oleme lansseerinud ka meeldetuletusteenuse, millega saadame inimesele teavitussõnumi, kui on aeg tulla puukentsefaliidi vastu revaktsineerima. Teenus sai loodud just seetõttu, et üha enam kuuleme, kuidas inimesed unustavad õigel ajal kordussüsti teha. Meie teada on tegemist ka ainsa sellise vaktsineerimise meeldetuletusteenusega Eestis, mis aitab tagada, et oluline kaitse ei jääks juhuse või mälu hooleks,” lausus Sild.
Kahe doosiga on kaitse juba olemas, kuid see ei ole nii tugev ega pikaajaline kui pärast kolmandat süsti.
Kui vaktsineerimiskuur on jäänud pooleli, siis proviisori sõnul reeglina täiesti otsast alustama ei pea. „Kahe doosiga on kaitse juba olemas, kuid see ei ole nii tugev ega pikaajaline kui pärast kolmandat süsti. Samuti võib immuunsus tekkida aeglasemalt. Seetõttu tasub kuur kindlasti lõpule viia esimesel võimalusel,“ selgitas Sild.
Muudatus vaktsineerimisskeemis
Kui varem tuli vaktsineerimiskuuri lõppedes teha kordussüst iga viie aasta tagant, siis alates 2026. aastast on esimene revaktsineerimine vajalik teha kolm aastat pärast esmase kaitse saamist ja seejärel tuleb teha järgmine kaitsesüst olenevalt vanusest: kuni 50. eluaastani iga kümne aasta järel. Vanuses 50-60 aastat iga viie aasta järel ning alates 60. eluaastast tuleb revaktsineerida iga kolme aasta järel.
Foto: Magnific
Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur püsib +7 kraadi juures. Puugid levitavad Eestis mitmeid haiguseid, rünnates inimest maapinnalt või taimedelt imedes end peremehe külge. Kuna puugi süljel on tuimestavad omadused, on puugi hammustus reeglina valutu ja inimene seda ei tunne. Hammustuse koht muutub valulikuks või hakkab sügelema alles tunde kuni päevi hiljem.
Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur püsib +7 kraadi juures.
Sagedasemad puukide poolt levitatavad haigused on puukborrelioos ja puukentsefaliit, millest viimase vastu pakutakse vaktsiini nii täiskasvanutele kui lastele alates esimesest eluaastast. Esmane vaktsineerimiskuur koosneb kolmest doosist, millest esimesed süstid tehakse kuuajase vahega ning kolmas doos kuni aasta hiljem.
Foto: Magnific
Sel aastal vaktsineeritakse enam kui neljakümnes apteegis üle Eesti. “Võimalus apteegis vaktsineerida on lihtne ja kättesaadav. Kes ei pääse kiiresti perearsti juurde, saab vaktsineerimise teha muude igapäevaste käikude kõrvalt apteegis. Puukentsefaliit on haigus, mille vastu spetsiifiline ravi puudub, mistõttu on vaktsineerimine eriti oluline. Sageli alahinnatakse, kui kergesti võib puugiga kokku puutuda: mitte ainult maal või metsas, vaid ka linnaparkides, koduaias või suvilas. Samuti võivad lemmikloomad peremehele tahtmatu külalise tooma. Vaktsineerimine on seega kõige tõhusam viis end selle viiruse eest kaitsta,” pani Südameapteegi proviisor kõigile südamele.
