Valminud on harrastusteaduste kaardirakendus, mille abil kutsutakse üheskoos kaardistama uusi allikaid.

Vabatahtliku seire eesmärgiks on aidata teadlastel ja riigiasutustel koguda uut teavet allikate ja allikavee kvaliteedi kohta. Sellisel moel saadud andmed aitavad saada allikatest parema ülevaate, tagades nende parema hallatuse ja kaitse.

Puhas vesi on muutumas kogu maailmas üha napimaks ressursiks. Suurem osa veest (~97%) Maal on soolane. Magevesi vedelal kujul moodustab vaid umbes 0,8% kogu Maa veevarudest. Peamine osa mageveest esineb põhjaveena. Allikad on põhjavee loomulikud väljavoolud, seega olulisel kohal ka veeringluses. Eestis ja Lätis on olukord veevarudega hetkel veel üsna hea, kuid kliimamuutused ja üha intensiivsem inimtegevus muudavad vee kättesaadavust ja kvaliteeti.

1930. aastatel arvati Eestis olevat umbes 4500 allikat. Hiljem on oletatud, et neid võiks olla koguni 15 000. Tänasel päeval on riiklikes andmebaasides kirjas veidi alla 1500 allika ehk napp 10%. Enamik Eesti allikaid avaneb Pandivere kõrgustiku jalamil.