Siseministeeriumi tellimusel valminud uuring näitab, et traditsiooniline kiriklik religioossus Eestis väheneb ning enamik inimesi ei pea end ühegi usu järgijaks, kuid religioossed ja maailmavaatelised hoiakud on mitmekesised. Uuringu järgi on kõige olulisemad eluvaldkonnad perekond, vaba aeg ja töö, samas kui kiriku ja usu roll on enamiku jaoks tagasihoidlik. Luterlik kirik on jätkuvalt suurima liikmeskonnaga kirik, kuid usuline praktika, nagu jumalateenistustel osalemine ja kristliku kirjanduse lugemine, on vähenenud. Samuti ei ole uuringus täheldatud religioossete maailmavaadete vahelisi konflikte ning inimesed ootavad kirikult peamiselt sotsiaalset ja kultuurilist panust.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Siseministeeriumi tellimusel valminud usuteemaline uuring näitab, et traditsiooniline kiriklik religioossus pigem väheneb, enamik Eesti elanikest ei pea end ühegi religiooni või usu järgijaks, kuid meie inimeste religioossed ja maailmavaatelised hoiakud on mitmekesised. Kõige olulisemateks eluvaldkondadeks peavad uuringus osalenud inimesed perekonda, vaba aega ja tööd. Kiriku ja usu tähtsus jääb enamiku elanike jaoks tagasihoidlikumaks, olles oluliseks vastavalt 25% ja 33% vastanuist. See inimeste hulk on ajas kahanenud.
Rapla Maarja-Magdaleena kirik. Foto: GoodNews, Virko Veskoja
„Uuring näitab, et eestlaste ja muust rahvusest elanike suhe religiooni on erinev. Eestlased on küll keskmiselt usuleigemad, kuid nende puhul tähendab luterlasena määratlemine sageli ka kogudusse kuulumist. Muust rahvusest elanike puhul ei käi usuline enesemääratlus ja koguduse liikmelisus nii sageli käsikäes. Seetõttu on luterlik kirik uuringu järgi jätkuvalt Eesti suurima liikmeskonnaga kirik,“ ütles Siseministeeriumi usuasjade nõunik Ringo Ringvee.
Luterlik kirik on uuringu järgi jätkuvalt Eesti suurima liikmeskonnaga kirik.
„Tuleb tõdeda, et võrreldes varasemate aastatega on vähenenud ka usuline praktika,“ lisas Ringvee. Jumalateenistustel osalemine on vähenenud ning kasvanud on nende inimeste hulk, kes usulistes tegevustes üldse ei osale. Samuti on kahanenud huvi Piibli ja kristliku kirjanduse lugemise ning kristlike raadiosaadete kuulamise vastu. „Mõnevõrra enam jälgitakse kristlikku sisu sotsiaalmeedias ja taskuhäälingutes, kuid seda tehakse pigem enesearengu eesmärgil ning mitte religioosse praktikana,“ märkis Ringvee.
Ringvee sõnul on positiivne aga see, et kuigi Eesti ühiskond on nii religioosselt kui ka maailmavaateliselt mitmekesine, ei ole erinevate religioossete maailmavaadete vahel konflikte.
„Ehkki traditsiooniline kiriklik religioossus on nõrgenenud, on individuaalsed religioossed ja spirituaalsed tõekspidamised ning kultuuriline identiteet endiselt olulisel kohal,“ lisas ta. Lisaks tõi Ringvee uuringu põhjal esile, et inimesed ootavad kirikult eelkõige sotsiaalset ja kultuurilist panust. Samas nähakse kirikul vähem rolli sisepoliitikas ja rahvusvaheliste konfliktide lahendamises.
Uuringu eesmärk oli kaardistada Eesti elanike usuline identiteet, maailmavaatelised hoiakud ja religioosne praktika, lähtudes viimaste aastate ühiskondlikest muutustest.
Uuring „Eesti elanikkonna usuline identiteet 2026“ jätkab Eesti Kirikute Nõukogu poolt alates 1995. aastast iga viie aasta järel läbiviidud uuringusarja „Elust, usust ja usuelust“. Värske uuring võimaldab seega vaadelda Eesti religioosse maastiku muutumist ja arengusuundi kolme aastakümne vältel.
Uuringus osales 1550 Eesti elanikku alates 18 eluaastast ning selle viis läbi OÜ Eesti Uuringukeskus.
- Uuring on leitav Siseministeeriumi kodulehelt.
