President Alar Karis andis täna heakskiidu 19 seadusele. Riigi 2026. aasta lisaeelarve seaduse kohaselt vähenevad riigi tulud 24 miljonit ja kulud suurenevad 4,4 miljonit eurot. Investeeringud vähenevad 1,5 miljonit ja finantseerimistehingute eelarve kasvab 37,9 miljonit eurot.

Looduskaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega täpsustatakse loodusobjektide kaitse alla võtmise korda ja tehakse erandeid looduskaitselistes piirangutes, et täita riigikaitse eesmärke.

Keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadusega koondatakse keeleõppe korraldus Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalasse, tugevdatakse riigikeele kasutamise regulatsiooni ja suurendatakse sunniraha ja trahve keeleseaduse nõuete rikkumise korral. Seadusega nõutakse eestikeelset asjaajamist kõigis avaliku sektori teenuseid osutavates asutustes ning avalik-õiguslikes asutustes, näiteks ülikoolides ning kohalike omavalitsustes, kus arutelu peab toimuma eesti keeles. Keelenõuete erandid jäävad kehtima tippspetsialistidele ja välismaalt ajutiselt saabuvatele õpetajatele rahvusvahelistes või võõrkeelsetes õppekavades.

Tarbijakaitseseaduse ja lõhkematerjaliseaduse muutmise seadusega kaitstakse tarbijaid ebaausate kauplemisvõtete eest ning tagatakse, et toote müügiargumendina kasutatavad roheteemalised väited ka päriselt tõele vastaks. Seadusega võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv, mis on seotud Euroopa rohelise kokkuleppega ja aitab Euroopa Liidul minna üle rohelisele majandusele, mille lõppeesmärk on kliimaneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks.

Postiseaduse, konkurentsiseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega kaasajastatakse ja muudetakse konkurentsivõimelisemaks Eesti postiturgu. Perioodilise väljaande edastamise teenus liigitatakse universaalse postiteenuse alla ning vastavad sätted jõustuvad 2028. aasta 1. novembril.

Energiamajanduse korralduse seaduse täiendamise seadusega rakendatakse Euroopa Liidu alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu käsitlev määrust. Seadus võimaldab luua tervikliku ülevaate elektri- ja muude alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide asukohtadest ning nende kättesaadavusest, sealhulgas sellest, kas laadijad on parasjagu vabad.

Liiklusseaduse täiendamise seadusega kehtestatakse kohustus teavitada liiklejaid teisaldatava automaatse liiklusjärelevalve süsteemi kasutamisega toimuvast kiirusemõõtmisest. Automaatkontrolli osutusmärgi paigaldamata jätmisel on sõidukiiruse mõõtmise tulemus kehtetu.

Töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus lihtsustab alaealiste töötamise reegleid nii, et alaealisi saaks tööle võtta senisest paindlikumalt ning neil oleksid paremad võimalused omandada varast töökogemust ja kujundada tööharjumust. Seadusega saavad noored loa vaheajal rohkem töötada. Alkoholiseaduse muudatusega laiendati alaealiste töötamise võimalusi alkoholi käitlemisel. Kui töö on seotud alkoholi müügi, valmistamise, pakkumisega, võib seda edaspidi teha täiskasvanu järelevalve all alates 16 aastast.

Prokuratuuriseaduse muutmise seadusega ajakohastatakse prokuratuuri töökorraldust, tugevdatakse juhtimissüsteemi ning muudetakse karjääri- ja vastutussüsteem läbipaistvamaks. Riigi peaprokuröri ametiaega pikendatakse viieaastaselt perioodilt seitsmeaastasele perioodile ilma võimaluseta kandideerida teiseks järjestikuseks ametiajaks.

Kõrgharidusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus tugevdab kõrgkoolide rahastamise jätkusuutlikkust, andes neile lisavõimalusi eraraha kaasata. Seaduse järgi saab kõrgkool edaspidi õppetasu küsida eestikeelsel alla kaheaastasel magistriõppekaval, mille maht on vähem kui 120 ainepunkti, õppimise eest. Samuti võimaldab seadus õppekulude hüvitamist nõuda kolmandate riikide kodanikelt, kes tulevad siia doktoriõppesse.

Elektroonilise side seaduse ja infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seadusega reguleeritakse väljaspool Euroopa Liitu, kuid siin tegutsevate elektroonilise side teenuste ja infoühiskonna teenuse osutajatele kohustust määrata või nimetada ettevõte seaduslik esindaja, tagamaks kriminaalmenetluse eesmärgil otsuste ja määruste vastuvõtmine ja täitmine. Seaduses sätestatud kohustused ei laiene teenuseosutajatele, kes asuvad Eestis ja osutavad teenuseid ainult Eestis.

Haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise seadus loob automaatsele haldusmenetlusele selge ja tehnoloogianeutraalne õigusliku raamistiku.

Riigi Teataja seaduse muutmise seadusega luuakse õiguslik alus eelnõude uuele andmekogule Sätla, et ühes keskkonnas oleks jälgitav kogu õigusakti elukaar alates algatusest kuni Riigi Teatajas avaldamiseni. Uue andmekoguga tekib võimalus kaasata juba varases faasis poliitika kujundamisse eri osapooli ja huvirühmi.

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus parandab mereolukorra teadlikkust, tõhustab Kaitseväe julgeolekuala kaitse meetmeid ning loob võimaluse ja selged tingimused, et kaasata liitlasi vajadusel Eesti riigipiiri valve ja korrakaitse tegevustesse.

Korruptsioonivastase seaduse, karistusseadustiku ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus täpsustab ametiisikute toimingupiirangu regulatsiooni, sealhulgas piirangu rikkumise kuriteokoosseisu.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus) laiendab rahuajal mehitamata õhusõidukite, nende seas droonide ja õhupallide seire- ja tõrjevõimalusi.

Kaitseväe korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (lahinguvalve) reguleerib üldise kaitsevalmiduse osana lahinguvalve ja selle käigus täidetavad ülesanded.

Energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkuleppe ratifitseerimise seadusega ratifitseeritakse energiaharta lepingu tõlgendamise ja kohaldamise kokkulepe, mille valitsus kiitis heaks ja mis allkirjastati tänavu veebruaris.

Karistusseadustiku ja ohvriabi seaduse muutmise seadusega tõhustatakse inimkaubanduse ennetamist ja ohvrite kaitset ning viiakse Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu inimkaubanduse direktiiviga.