Rahvusvahelise uuringu järgi on enamik eestlasi oma elukorraldusega rahul, kuid nad ootavad kodult ja elukeskkonnalt üha rohkem, sealhulgas rohelust, madalamaid kõrvalkulusid ja tulevikuvajadustele vastavust. Kuigi majanduslik ebakindlus mõjutab eestlaste ostujulgust, on nad valmis tegema suuri investeeringuid kvaliteetsesse ja hea asukohaga elamusse. Eestlased väärtustavad rohkem loodust, turvalisust ja aia olemasolu kui läti ja leedulased ning peavad kodu osaks laiemast elukeskkonnast, mis toetab erinevaid eluviise. Peamisteks koduvahetuse põhjusteks on soov saada rohkem elamispinda ja paremat elukeskkonda.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kuigi majanduslik ebakindlus mõjutab eestlaste ostujulgust ja kinnisvara soetamise otsuseid rohkem kui teistes Balti riikides, ollakse siin samal ajal kõige altimad valima kallimat kodu, selgus rahvusvahelise elamuarendusettevõtte Bonava läbiviidud uuringust.
Rootsis, Soomes, Saksamaal ning Baltikumis kokku 4000 vastaja hulgas läbi viidud uuringu järgi on oma praeguse elukorraldusega rahul või väga rahul ligi kaheksa Eesti elanikku kümnest. Kuigi see näitaja jääb mõnevõrra alla Läti ja Leedu tulemustele, ei viita see ilmtingimata rahuolematusele. Bonava Eesti müügi- ja turundusjuhi Lauri Laanoja sõnul peegeldab see pigem eestlaste kasvavaid ootusi nii kodule kui ka selle ümbrusele.
„Kui kodu on ajalooliselt hinnatud eelkõige hinna, asukoha ja suuruse järgi, siis täna vaatab inimene tervikpilti. Oodatakse rohkem rohelust, madalamaid kõrvalkulusid, kvaliteetset avalikku ruumi ning kindlustunnet, et kodu vastab muutuvatele vajadustele ka tulevikus. Arendajate jaoks tähendab see, et hea kodu ei lõppe enam korteriuksega, vaid mõelda tuleb laiemalt ja luua koos uute korteritega ka elukeskkondi, kus inimesed end hästi tunnevad,“ ütles Laanoja.
Kui kodu on ajalooliselt hinnatud eelkõige hinna, asukoha ja suuruse järgi, siis täna vaatab inimene tervikpilti. Oodatakse rohkem rohelust, madalamaid kõrvalkulusid, kvaliteetset avalikku ruumi ning kindlustunnet, et kodu vastab muutuvatele vajadustele ka tulevikus.
Eluasemeotsuseid ei tehta kergekäeliselt
Kuigi soov parema kodu ja elukeskkonna järele on olemas, ei tehta eluasemeotsuseid kergekäeliselt. Uuring näitab, et nende eestlaste seas, kes sooviksid kodu vahetada, kuid on otsust edasi lükanud, on peamiseks takistuseks majanduslik ebakindlus. Iga teine vastaja tõi välja mure isikliku majandusliku olukorra pärast ning enam kui iga neljas ebakindluse maailmas toimuva suhtes.
„Eestlased võivad võrreldes ülejäänud Baltikumiga teha eluaseme ostuotsuseid küll ettevaatlikumalt, ent viimased aastad on näidanud ostjate kindlustunde järkjärgulist taastumist ning turu stabiliseerumist. Seda kinnitab ka üleüldine Tallinna uute kodude müügi kasv, mis on viimastel aastatel jäänud keskmiselt 20% juurde aastas. Hästi läbimõeldud ja kvaliteetsed kodud leiavad jätkuvalt ostjaid,“ kinnitas Laanoja.
Ettevaatlikkus ei tähenda valmisoleku puudumist investeerida
Kuigi eestlased kaaluvad suuri eluasemeotsuseid naabritest ettevaatlikumalt, näitab uuring, et sobiva kodu nimel ollakse valmis tegema ka suuremaid investeeringuid. 200 000 ja rohkem eurot maksva kodu ostmist kaaluks 49% Eesti vastanutest. Leedus on see number 45% ja Lätis 28%. Üle 300 000 euro suurust investeeringut kaaluks iga viies eestlane, samas kui Leedus on selliseid inimesi 10% ja Lätis vaid 7%.
„See peegeldab hästi Eesti koduostja mõtteviisi. Otsuseid tehakse küll ettevaatlikult ja põhjalikult kaaludes, kuid kui kodu pakub heade ühendustega asukohta, kvaliteetset elukeskkonda ning vastab ka pere pikaajalistele vajadustele, ollakse valmis selle eest ka rohkem maksma. Inimesed analüüsivad, millist väärtust nad makstava hinna eest saavad ja teevad ostuotsuse selle, mitte üksnes soodsama ruutmeetrihinna põhjal,“ ütles Laanoja.
Eestlased väärtustavad loodust ja elukeskkonna kvaliteeti rohkem kui lõunanaabrid
Uuring näitab, et Eesti inimesed pööravad kodu valides suurt tähelepanu elukeskkonna kvaliteedile. Lisaks mõistlikele eluasemekuludele peetakse oluliseks looduse ja rohealade lähedust ning piirkonna turvalisust.
„Võrreldes lätlaste ja leedulastega väärtustavad eestlased rohkem ka aia olemasolu ning ligipääsu loodusele. Samuti peetakse Eestis oluliseks, et kodu toetaks erinevaid eluviise ning vastaks vajadustele ka pikemas perspektiivis,“ lisas Bonava esindaja.
Peamised põhjused, miks eestlased üldse koduvahetust kaaluvad, on soov saada rohkem elamispinda ning elada meeldivamas kodus. Vastavalt 51% ja 48% vastanutest tõid just need põhjused välja peamiste kolimisajenditena. Võrreldes lätlaste ja leedulastega mõjutavad eestlaste kolimisotsuseid rohkem töö- ja kooliga seotud põhjused ning soov omada aeda.
Samas soovib vaid 12% Eesti vastanutest kodu vahetada selleks, et eluasemekulusid vähendada.
„Kodu nähakse üha enam osana laiemast elukeskkonnast, mis peab toetama nii töötamist, puhkamist kui ka igapäevast heaolu. Inimesed ei otsi enam ainult kvaliteetset korterit, vaid naabruskonda, kus on hea elada ka väljaspool koduseinu,“ ütles Laanoja.




