Eestikeelsetele õppekavadele esitati tänavu kokku 699 sisseastumisavaldust, neist 552 kõrgharidusse ja 147 kutseõppesse, ning avalduste arv on kasvanud juba kuuendat aastat järjest. Populaarseim õppekava on Eesti Lennuakadeemias lennundustehnika, kuhu laekus ligi kolmandik avaldustest, järgneb lennunduskorraldus ja uus õhusõiduki tehniku kutseõppekava. Kutseõppe lõpetajad saavad soovi korral jätkata inseneriõppes, võimaldades sujuvat üleminekut tehnikust inseneriks. Akadeemia rõhutab vajadust tagada lennundussektori spetsialistide järelkasv ning märgib, et õppekohtade arvu suurendamine nõuab täiendavat rahastust. Samuti tõstetakse esile lennunduse tehnoloogilise arengu kasvavat mõju spetsialistide nõudlusele.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eestikeelsetele õppekavadele esitati tänavu 699 sisseastumisavaldust, millest kõrgharidusse 552 ja kutseõppesse 147. Avalduste arv on kasvanud juba kuuendat aastat järjest ning numbrid tegid hüppe kõikidel õppekavadel.
Foto: Lauri Veerde
Teist aastat järjest on Eesti Lennuakadeemia populaarseim õppekava lennundustehnika, kuhu laekus kõigist avaldustest ligi kolmandik. Lennundustehnika õppekava lõpetajatest saavad tulevikus õhusõiduki ehituse ja hoolduse või lennunduse info- ja telekommunikatsioonitehnoloogia insenerid. See on ühtlasi õppekava, kus saab kõige enam pühenduda ka mehitamata lennunduse valdkonnale.
Õppeangaaris erialapraktikumis. Foto: Anette Lille Põlluste
„Huvi tehniliste erialade vastu on märkimisväärselt suur ja see on äärmiselt tore, näidates et noorte jaoks on lennundus perspektiivikas valdkond,“ ütles Eesti Lennuakadeemia õppe- ja arendusprorektor Maiken Kull. Ta tõi välja, et akadeemia eesmärk on tagada lennundussektorile tugev spetsialistide järelkasv ja olla samas ka valdkonna arengut suunav partner, kes ühendab hariduse, innovatsiooni, rakendusuuringud ning koostöö ettevõtete ja avaliku sektoriga. Selle eelduseks on pidev järelkasv.
Foto: Tarmo Haud
Populaarsuselt teine õppekava on lennunduskorraldus ning sellele järgneb õhusõiduki tehniku kutseõppekava, mille vastuvõtt on sel aastal esmakordne. Kulli sõnul loob uus õhusõiduki tehniku kutseõppekava õppijatele paindliku võimaluse kujundada oma haridus- ja karjäärirada. Kutseõppe lõpetajad saavad soovi korral jätkata õpinguid inseneriõppes ning varasemaid õpinguid üle kandes omandada kõrghariduse lühema ajaga, mis võimaldab sujuvalt liikuda tehnikust inseneriks.
Üliõpilased. Foto: Eelika Tootsi
„Ainuke kitsaskoht on see, et vajadus suurendada õppekohtade arvu kasvatab ka kulusid, sest kvaliteedis ja ohutuses Eesti Lennuakadeemia järeleandmisi ei tee, kuid praegu ei ole lisaõppekohtade loomiseks rahastust eraldatud”, nentis Kull.
Foto: Tarmo Haud
Samas näitab rekordiline huvi, et Eesti noored soovivad lennunduses karjääri teha ning sellesse potentsiaali tasub investeerida, märkis Kull, lisades, et ka riigisekretär Keit Kasemets rõhutas lõpuaktusel oma kõnes, et lennunduse kiire tehnoloogiline areng suurendab vajadust tugevate lennundusspetsialistide järele. See teeb järelkasvu tagamise olulisemaks kui kunagi varem.
