Tallinnas toimus 16. novembril esimene Kuldsuude kõnevõistlus, kus 11 osalejat jagasid lugusid teemal „Rõõm“, käsitledes nii rõõmu kui ka keerulisemaid elu- ja juhtimiskogemusi. Võistluse võitis juhtimisekspert Ivar Raav, kes rääkis juhtimisest ja meeskonna iseseisvuse tähtsusest. Kõned keskendusid rõõmu erinevatele tahkudele, nagu teadlikud valikud, kohalolu, raskused ja väikeste hetkede väärtustamine. Võistluse korraldas avaliku esinemise ekspert Anu Tähemaa, kes ammutas inspiratsiooni Kanadas toimunud Speaker Slami võistlusest.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Tallinnas 16. novembril toimunud esimese Kuldsuude kõnevõistluse võitis juhtimisekspert, koolitaja ja mentor Ivar Raav, kes rääkis oma kõnes juhile esmapilgul ebamugavana tunduvast hetkest – arusaamisest, et meeskond saab temata hakkama. Avaliku esinemise ja kommunikatsioonieksperdi Anu Tähemaa loodud võistlus tõi lavale 11 välja kuulutatud osalejat ning üllatusesinejana musta hobuse Liisi Parkeri.
Võistluse teema oli „Rõõm“, kuid laval kõlanud lood ei keskendunud üksnes helgetele hetkedele. Räägiti ka läbipõlemisest, ettevõtte kaotamisest, keerulistest elumuutustest, hirmust, juhtimisest ja oskusest märgata argipäevas seda, mida on lihtne iseenesestmõistetavana võtta. Kõnesid läbis mõte, et rõõm ei eelda muretut elu, vaid saab sündida teadlikutest valikutest, julgusest midagi muuta ja oskusest päriselt kohal olla.
Juhtimisekspert Ivar Raav: juhi mõju saab nähtavaks siis, kui meeskond teda enam ei vaja
Võidukõnes „Ma pole enam vajalik!“ meenutas Raav oma juhikarjäärist hetke, mil organisatsiooni tulemused ei vastanud ootustele ning temalt oodati meeskonna tugevamat survestamist ja kontrollimist. Raav oli seni valinud teistsuguse tee ning püüdnud kasvatada juhtide iseseisvust ja vastutust, kuid keerulises olukorras tekkis tal kahtlus, kas see lähenemine on ennast ka õigustanud.
Muutus saabus hetkel, mil üks juhtidest tõusis püsti, pakkus välja konkreetse lahenduse ja näitas meeskonnale, kuidas eesmärgini jõuda. Initsiatiiv ei tulnud enam Raavilt, vaid inimestelt, keda ta oli pikalt iseseisvalt mõtlema suunanud.
„Ma sain aru, et mind ei ole enam vaja. See on kõige ägedam rõõm, mida olen tööalaselt kunagi tundnud,“ kirjeldas Raav.
„Me ei pea tekitama üksteisest sõltuvust, aga me peame jätma maha jälje ja mõju.“
Tema sõnul ei tähenda juhi mittevajalikuks muutumine vastutusest loobumist, vaid seda, et inimesed on valmis ise mõtlema, otsustama ja tegutsema. „Me ei pea tekitama üksteisest sõltuvust, aga me peame jätma maha jälje ja mõju.“
Sellest kogemusest on kasvanud välja ka tema juhtimisfilosoofia, podcast ja raamatud, mille keskmes on juhtimise jalajälg ehk mõju, mille juht jätab inimestele ja organisatsioonile ka pärast oma rollist lahkumist.
Ave Peetri: rõõm sünnib võimalusest luua maailmas rohkem lootust
Juhtide ja tiimide coachi Ave Peetri kõne „Ise rõõmu looja“ algas hetkest, mil ta sulges pärast masendavate uudiste vaatamist televiisori ning tundis, et tal ei ole võimalik maailmas toimuvat kuidagi mõjutada. Abikaasaga vesteldes jõudis ta küsimuseni, mida saaks tema ise teha selleks, et maailmas oleks rohkem lootust.
Vastus saabus ligikaudu pool aastat hiljem Pariisis toimunud konverentsil, kus Belgia kolleeg kutsus teda Euroopa Liidu institutsioonide juhtide coachiks. Tänaseks on Peetri vajaliku eksami sooritanud ning aitab juhtidel leida keerulistes olukordades uusi võimalusi ja järgmisi samme.
„Minu rõõm tuleb sellest, et saan natukenegi maailma paremaks teha,“ rääkis Peetri ning kutsus kuulajaid mõtlema, mida saab igaüks ise teha selleks, et maailmas oleks rohkem lootust.
Margus Mironov: pimeduses on rohkem värve, kui esmapilgul paistab
Ettevõtja Margus Mironov rääkis kõnes „Värvid pimeduses“ eluperioodist, mil ta oli sattunud tegevuste ja kohustuste keskele, mis talle enam rõõmu ei pakkunud. Lahkuminek, maamajja kolimine, rahalised kohustused ja magamatus tekitasid pingeid, mille keskel tuli uuesti leida kontakt iseenda ja oma soovidega.
Praegu leiab Mironov rõõmu varahommikustest jalutuskäikudest, tähistaevast ja teadmisest, et ta ei pea enam teistele tõestama, kes ta on. Tema kõne tuletas meelde, et ka kõige keerulisemal ajal leidub elus värve, kuid nende märkamiseks tuleb vahel senisest tempost välja astuda.
Mailis Vahenurm: vahel vajab inimene võimalust ja aega iseendaks saada
Ettevõtete fotograaf Mailis Vahenurm rääkis kõnes „Võta aega“ olukorrast, kus tema kaamera ette astunud inimese naeratus ei jõudnud silmadesse. Kuigi foto võinuks tehniliselt õnnestuda, märkas Vahenurm inimese pinget ega soovinud sellega leppida.
Ta pani kaamera korraks kõrvale, näitas tehtud pilte ning kinnitas pildistatavale, et neil ei ole kiiret. Vestluse ja uute katsete järel muutus inimese olek järk-järgult vabamaks ning pildistamise lõpus tunnistas ta, et kogemus ei olnudki nii hirmutav, nagu ta oli kartnud.
Vahenurme kõne keskmes oli tähelepanelikkus: alati ei ole vaja kohe teada, kuidas teist inimest aidata, kuid talle saab anda aega ja ruumi, et ta võiks ennast turvalisemalt tunda.
Alati ei ole vaja kohe teada, kuidas teist inimest aidata, kuid talle saab anda aega ja ruumi, et ta võiks ennast turvalisemalt tunda.
Margit Eerma: lastega koos ettevõtlusesse minnes saad endale kõige suuremad toetajad
Ärikasvu strateeg, ärimentor ja AI-koolitaja Margit Eerma viis kuulajad kõnes „Äri koos lastega“ tagasi aega, mil tema kolmikud soovisid koolis õpilasfirmat luua. Kõigil kolmel oli soov asuda juhtivale ametikohale, kuid tegeliku töö tegijaks jäi nende klassiõde ning ettevõtmine lagunes üsna kiiresti.
Viisteist aastat hiljem istub Eerma oma lastega taas ühe laua taga, kuid seekord luuakse päris ettevõtet. Koos töötamine tähendab tema sõnul seda, et tööjutud võivad alata ka reede õhtul kell üheksa ja pereliikmed suhtlevad omavahel filtrita, kuid selle kaalub üles teadmine, et sinu kõrval on inimesed, kes on korraga nii äripartnerid kui ka suurimad toetajad.
„Kui laps tuleb ja ütleb: „Ema, ma tahan teha oma äri koos sinuga,“ ja korruta see kolmega,“ kirjeldas Eerma rõõmu, mida pakub võimalus oma lastega midagi ühist üles ehitada.
Paul Vahur: rõõm on praeguses hetkes
Produktiivsuse coach Paul Vahur rääkis kõnes „Kus on rõõm?“ isadepäeva hommikust, mil teda ootasid vannitoast väljudes abikaasa, poeg ja videokõnega liitunud tütar. Lähedaste valitud isiklikud kingitused ja ühine hetk aitasid tal mõista, et rõõm ei asu tulevikus saavutamist ootavates eesmärkides, vaid hetkes, mida parajasti kogeme.
Vahuri sõnul veedavad täiskasvanud suure osa ajast mõtetega kas mineviku kahetsuste või tuleviku murede juures. Kohal olles saab aga märgata inimesi ja maailma sellisena, nagu need päriselt praegu on. Tema jaoks tähendab coachi töö inimeste aitamist tagasi sellesse hetke, kus on võimalik ka rõõmu kogeda.
Anastassia Kuldmaa: tervist kujundavad väikesed igapäevased valikud
Hambaarst ja tervishoiujuht Anastassia Kuldmaa meenutas kõnes „Väikeste valikute suur rõõm“ laste sünnipäevi, kus teised lapsevanemad tema juuresolekul kommide ja limonaadi järele ei haaranud. Hiljem mõistis ta, et põhjus ei peitunud üksnes teadlikkuses – hambaarstina mõjus ta teistele justkui suhkrupolitseinik.
Kuldmaa soovib hirmutamise asemel aidata inimestel mõista, miks üks valik on nende tervisele parem kui teine. Eriti rõõmustavad teda hetked, mil kuulaja jõuab teadmiste põhjal ise järelduseni ja saab aru, et suutervist kujundavad eelkõige igapäevased harjumused.
„Üks tordilõik sünnipäeval ei riku meie hambaid. Tähtsad on need väikesed valikud, mida iga päev teeme,“ kõneles Kuldmaa.
„Üks tordilõik sünnipäeval ei riku meie hambaid. Tähtsad on need väikesed valikud, mida iga päev teeme.“
Liisi Parker: väikesed rõõmud ei ole tegelikult sugugi väikesed
Võistluse üllatusesineja ehk musta hobusena lavale astunud Liisi Parker rääkis hetkest, mil ta jõudis pärast pikka ja väsitavat sõitu viimaks koju oma voodisse. Tuttav madrats, oma padi ja abikaasa soe külg võisid tunduda tavaliste detailidena, kuid just sel hetkel mõistis Parker, kui suured võivad olla argised rõõmud.
Tema kõne kutsus märkama inimesi, kohti ja kogemusi, mida peetakse harjumusest iseenesestmõistetavaks. Parker palus ka kuulajatel mõelda, mis on see esimene asi, mis neile puhast ja siirast rõõmu valmistab, sest selle tunde juurde saab teadlikult tagasi pöörduda.
Asse Sauga: teistele rõõmu valmistades võid suurima kingituse saada sina ise
Enesearengu teejuht Asse Sauga otsustas oma 41. sünnipäeval teha rõõmsamaks 41 naise päeva. Ta ostis sama palju roose, kirjutas kaartidele komplimendid ning suundus Tallinna tänavatele neid võõrastele inimestele kinkima.
Esimese roosi andmise eel oli Saugal kahtlusi ja adrenaliin laes, kuid kohtumised tõid kaasa naeratusi, pisaraid ja kallistusi. Õhtul koju sõites märkas ta ülekäigurajal naist, kelle käes oli üks tema kingitud roosidest, ning mõistis, kui paljude inimesteni võib ühe väikese teo mõju ulatuda.
„Vahel ongi iseendale esitatud väljakutse kõige suurem kingitus,“ rääkis Sauga.
Malle Jürilo: vahel tuleb õppida uuesti elama
Rännaku- ja trauma kehatöö praktik ning kogemusnõustaja Malle Jürilo rääkis kõnes „Ma unustasin elada“ hetkest, mil ta mõistis, et aastatepikkuse enesearengu keskel oli kadunud kontakt päris eluga. Ta ei mäletanud enam, millal oli viimati südamest naernud, sõpradega aega veetnud või perele õhtusööki valmistanud.
Sellele järgnes keeruline periood, mil Jürilo kolis ajutiselt kodust ära, veetis aega looduses ja otsis uuesti ühendust iseendaga. Ühel õhtul jõudis temani arusaamine, et ta peab õppima taas elama ning rõõm ei ole lõplikult kadunud, vaid kusagil tema sees endiselt olemas: „Meil on alati võimalik valida uuesti – iseennast, elusust ja rõõmu.“
Helena Heidemann: ka kõige väiksem rõõm võib anda lootust
Õpidisainer, koolitaja ja Mindshiftersi tegevjuht Helena Heidemann viis kuulajad kõnes „Rõõm väikestest asjadest“ tagasi lapsepõlve ning palus meenutada mõnda lõhna, mis teeb südame soojaks. Tema enda jaoks on selleks kohvi lõhn, millest kujunes täiskasvanuna väikese pausi ja kohalolu rituaal.
Heidemann rääkis ajast, mil elu kattis justkui pime ja raske vaip ning hommikul oli keeruline isegi voodist tõusta. Kuna kohv oli talle alati rõõmu valmistanud, seadis ta endale eesmärgiks minna kohvikusse, tellida üks hea tass kohvi ja istuda oma lemmikkohas akna all. Rõõm ei tulnud tagasi esimesel katsel, kuid tasapisi aitas tuttav rituaal tal seda tunnet uuesti leida.
„Mitte ükski rõõm, ükskõik kui imepisikene, ei ole tähtsusetu, vaid annab lootust ja äratab elule,“ tuletas Heidemann meelde.
Mariliis Lukk: lõpp võib osutuda uue tee alguseks
Ärimentor, turundusstrateeg ja AI-koolitaja Mariliis Lukk alustas kõnet „Kõik on kadunud“ hetkest, mil tal oli 20 000 eurot laenu, 4000 euro eest tasumata arveid ja üleöö kadunud kogu kliendibaas. Ta oli äsja avanud Rae vallas Pesapuu perekeskuse, kuid 2020. aastal saabunud kriis lõpetas tavapärase tegevuse ühe päevaga.
Esialgu täieliku kaotusena tundunud olukord sundis Lukki tunnistama, et ta oli ehitanud kellegi teise unistust. Perekeskus ei olnud tema enda tee, kuigi selle taga olnud soov naisi ja emasid aidata jäi alles. Tänaseks kasutab ta seda soovi naisettevõtjate toetamisel ning aitab neil AI võimaluste abil oma ettevõtteid kasvatada.
„See, mis tundub lõpuna, võib olla hoopis millegi uue ja ilusa algus,“ julgustas Lukk neid, kes seisavad praegu silmitsi töö või klientide kaotamisega.
Rahvusvahelisest kogemusest sündis Eesti oma kõnevõistlus
Kõnelejaid hindasid Katrin Viirpalu, Monika Kuzmina, Maarja Mitt-Pichen, Aivar Sarapik ja Peep Vain, kes jälgisid sõnumi selgust ja ülesehitust, väljendusoskust, kontakti kuulajatega ning osalejate toimetulekut ettevalmistamata olukordades.
Anu Tähemaa sai võistluse korraldamiseks tõuke Kanadas toimunud professionaalselt kõnevõistluselt Speaker Slam, kus ta jõudis 2023. aastal esimese eurooplasena finaali. Kuldsuude kõnevõistluse loomisel soovis ta tuua Eestisse formaadi, mis annab juhtidele ja ekspertidele võimaluse oma sõnumit päris publiku ees proovile panna, saada professionaalset tagasisidet ning õppida ka teiste esinejate kogemusest.



































































































































































