17

november 2026
17.november 2026

Siseminister soovib luua sisekaitse reservi kriiside ja sõja puhuks

Foto: Freepik
Loe AI kokkuvõtet ▾

Siseminister Igor Taro esitas valitsusele eelnõu kriisireservi loomiseks, et tagada sisejulgeolek ja elanikkonnakaitse pikaajaliste kriiside ning sõja korral. Eelnõu näeb ette vabatahtlike ja endiste siseturvalisuse töötajate kaasamise ning nende rollide ja õiguste selgitamise. Kriisireserv võimaldab kiiresti suurendada isikkoosseisu, kui olemasolevad jõud ei ole piisavad, ning sätestab väljaõppe ja sotsiaalsed tagatised. See on osa riigi laiemast riigikaitsestrateegiast, mille eesmärk on tagada avaliku korra ja kriitiliste teenuste jätkumine keerulistes olukordades.

See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.

Siseminister Igor Taro esitas Vabariigi Valitsusele kriisireservi eelnõu, mille eesmärk on kindlustada, et riik suudaks tagada sisejulgeolekut ja elanikkonnakaitset ka pikaajaliste kriiside ning sõja korral. Eelnõuga soovitakse luua Siseministeeriumi valitsemisala kriisireserv ning anda vabatahtlikele ja endistele siseturvalisuse töötajatele selged rollid, õigused ja tagatised.

Siseministri sõnul, samal ajal kui mitmed riigiasutused ja ametid alles valmistuvad võimalikeks tuleviku kriisideks ja konfliktideks, seisavad Siseministeeriumi valitsemisala töötajad ohtudega silmitsi iga päev. “Meie inimesed kaitsevad piiri, hoiavad avalikku korda, võitlevad kuritegevusega, päästavad elusid ning tagavad hädaabinumbri 112 töö iga päev, 24/7. Just seetõttu peame olema valmis olukordadeks, kus kriis kestab kaua ning korraga tuleb tegeleda mitme kriitilise ohu kõrvaldamisega. Kriisireserv annab meile selleks vajaliku lisajõu,“ ütles siseminister Igor Taro.

Peame olema valmis olukordadeks, kus kriis kestab kaua ning korraga tuleb tegeleda mitme kriitilise ohu kõrvaldamisega. Kriisireserv annab meile selleks vajaliku lisajõu.

Siseministeeriumi valitsemisalale on määratud märkimisväärne hulk ülesandeid, millede täitmine peab jätkuma ka riigikaitselises kriisis, see tähendab, et ka kõige keerulisemates olukordades peab olema tagatud sisejulgeolek, elanikkonnakaitse ja avalik kord. Analüüsid näitavad, et pikaajaliste ja keerukate kriiside korral ei pruugi Päästeameti, Häirekeskuse ning Politsei- ja Piirivalveameti olemasolevast isikkoosseisust kõigi nende ülesannete täitmiseks piisata.

Kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsleri Tuuli Räime sõnul loob eelnõu esimest korda õiguslikud alused määrata kriisirollid nii vabatahtlikele kui ka endistele töötajatele siseturvalisuse valdkonnas.

Foto: Freepik

„Kriisireserv annab meile võimaluse suurendada oma isikkoosseisu kiiresti siis, kui olemasolevate jõududest enam ei piisa. See on vajalik, et ka kõige keerulisemates olukordades jätkuvad pääste- ja demineerimistööd ning abi jõuab jätkuvalt nendeni, kes seda enim vajavad. Sama oluline on rolliselgus – kui inimene panustab enne kriisi vabatahtlikuna mitmes valdkonnas, peab kriisi ajal olema selge, millises rollis teda kõige enam vajatakse,“ ütles Räim.

Kriisireserv annab meile võimaluse suurendada oma isikkoosseisu kiiresti siis, kui olemasolevate jõududest enam ei piisa.

Eelnõu järgi hakkaksid kriisireservi kuuluma vabatahtlikud päästjad, vabatahtlikud merepäästjad ja Häirekeskuse vabatahtlikud, samuti endised päästekorraldajad, politseinikud ja teised siseturvalisuse valdkonna teenistujad, kes soovivad kriisiolukorras panustada ning on nõus kriisirolli määramisega. Seadus sätestab ka väljaõppe, sotsiaalsete tagatiste ning töö- ja teenistussuhete põhimõtted, et inimesed saaksid vajaduse korral kiiresti ja tulemuslikult tegutsema asuda.

Kriisireservi loomine on oluline osa laiast riigikaitsest ja vajalik selleks, et riik suudaks säilitada reageerimisvõime kogu Eesti territooriumil ka siis, kui kriis kestab kaua ning mõjutab samaaegselt mitmeid olulisi valdkondi.