Sügis-talvisel hooajal suureneb viirushaigustesse haigestumine ning immuunsüsteemi vastupanuvõime sõltub nii inimese tervislikust seisundist kui ka eluviisidest. Immuunsüsteem koosneb kaasasündinud ja omandatud osast, mis kaitsevad organismi haigustekitajate eest. Vereanalüüsid võivad aidata tuvastada immuunsüsteemi toimimiseks vajalike toitainete puudujääke, kuid immuunsüsteemi tugevust ei saa ühe analüüsiga täpselt määrata. Immuunsüsteemi toetavad mitmekülgne toitumine, piisav uni, füüsiline aktiivsus ning vitamiinide ja mineraalainete piisav tase, sealhulgas raud, tsink, seleen ning D-, A-, B12-, B9- ja C-vitamiinid. Samuti mõjutavad immuunsüsteemi toimimist eluviisid nagu suitsetamine, alkoholitarbimine ja stress.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Sügis-talvisel hooajal sageneb haigestumine erinevatesse viirushaigustesse. Kui mõned haigestuvad harva, siis teised võitlevad korduvalt erinevate hooajaliste haigustega ning pikale veniva taastumisega. Millest sõltub organismi vastupanuvõime ning kas vereanalüüsid aitavad märgata tegureid mis võivad immuunsüsteemi normaalset toimimist mõjutada? SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave Sepp selgitab, millised tervisenäitajad annavad infot organismi vastupanuvõime kohta.
Immuunsüsteemi oluline ülesanne on kaitsta organismi haigustekitajate – bakterite, viiruste, nende toksiinide, parasiitide ja seente eest. Immuunsüsteemi saab jagada kaheks osaks: kaasasündinud ja omandatud immuunsüsteemiks.
Immuunsüsteemi oluline ülesanne on kaitsta organismi haigustekitajate – bakterite, viiruste, nende toksiinide, parasiitide ja seente eest.
Kaasasündinud immuunsüsteem on organismi esimene kaitseliin, mille moodustavad nahk, limaskestad ning erinevad immuunrakud ja valgud, mis takistavad haigustekitajate sisenemist organismi ning aitavad neid hävitada. Kui haigustekitajad pääsevad esmasest kaitsest läbi, aktiveerub omandatud immuunsüsteem, mille T-rakud hävitavad nakatunud rakke ja B-rakud toodavad haigustekitajate vastu antikehi. Kui organism puutub sama haigustekitajaga uuesti kokku, tunneb immuunsüsteem selle kiiremini ära ja suudab sellele tõhusamalt reageerida.
Foto: Freepik
Dr Anneli Raave-Sepa sõnul on organismi vastupanuvõime hindamisel oluline vaadata inimese tervist tervikuna, näiteks kui sageli ja raskelt ta haigestub, kuidas haigustest taastub ning millised on tema igapäevased eluviisid. “Terve inimese vastupanuvõime on hea ja haigestutakse harva. Viiruse või bakteriga kokkupuutel põetakse haigus läbi kergemini,” lausus arst.
Terve inimese vastupanuvõime on hea ja haigestutakse harva. Viiruse või bakteriga kokkupuutel põetakse haigus läbi kergemini.
“Vajaduse korral aitavad vereanalüüsid tuvastada immuunsüsteemi toimimiseks vajalike toitainete puudujääke ja hinnata vererakkude olukorda. Samas ei ole olemas ühte analüüsi, mis näitaks otseselt, kui tugev on inimese immuunsüsteem. Analüüside vajadust ja tulemusi tuleb hinnata koos inimese terviseseisundi ning sümptomitega.“
Kuidas püsida terve ja tagada immuunsüsteemi vastupanuvõime?
Immuunsüsteemi normaalset toimimist mõjutavad laboriarsti sõnul muu hulgas mitmekülgne toitumine, piisav uni, füüsiline aktiivsus, stressitase ja kroonilised haigused. Oluline roll on ka vitamiinidel ja mineraalainetel, sealhulgas raual, tsingil, seleenil ning D-, A-, B12-, B9- ja C-vitamiinil. Nende puudus võib mõjutada organismi tavapärast kaitsevõimet.
SYNLABi laboriarsti sõnul sõltub peale vitamiinide ja mineraalainete immuunsüsteemi kaitsevõime palju sellest, millised on inimese eluviisid. “Suitsetamine, alkoholi liigtarbimine, ühekülgne ja ebapiisav toitumine, liigne stress, krooniliste haiguste põdemine, ravimite tarvitamine, kokkupuude toksiliste ühenditega ja muud keskkonnast tulenevad tegurid vähendavad oluliselt immuunsüsteemi võimekust. Samal ajal aitavad tervislikud eluviisid kindlasti kaasa organismi kaitsevõime normaalsele toimimisele,” rääkis ta.
Foto: Magnific
Samuti tasub pöörata tähelepanu oma ainevahetuse tervisele ning vajadusel jälgida koostöös arstiga olulisi tervisenäitajaid, et ennetada kroonilist põletikku ja võimalikke terviseprobleeme, ning vitamiinide ning mineraalainete puuduse korral neid vastavalt juurde võtta.
Olulised mineraalained ja vitamiinid immuunsüsteemi toetamiseks:
- Raud toetab hapniku transporti ja immuunrakkude normaalset tööd. Rauapuudus võib põhjustada aneemiat ja nõrgestada organismi vastupanuvõimet.
- Tsink on vajalik immuunrakkude arenguks ja toimimiseks ning toetab nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunsust. Samuti aitab see kaasa haavade paranemisele ja põletikuliste protsesside reguleerimisele.
- Seleen toimib antioksüdandina, aidates kaitsta immuunrakke oksüdatiivse stressi eest ning toetades organismi kaitsevõimet haigustekitajate vastu.
- D-vitamiin aitab reguleerida immuunrakkude tööd ja põletikureaktsioone. Selle puudust seostatakse suurema vastuvõtlikkusega infektsioonidele.
- A-vitamiin toetab naha ja limaskestade tervist ning immuunrakkude normaalset funktsiooni, aidates säilitada organismi esmast kaitsebarjääri.
- B12-vitamiin ja folaat (B9) on vajalikud vereloomeks, rakkude jagunemiseks ja immuunrakkude tekkeks. Nende puudus võib häirida immuunsüsteemi normaalset toimimist.
- C-vitamiin toetab immuunrakkude tööd ja toimib antioksüdandina. Samuti osaleb see kudede taastumises ja haavade paranemises.
