Tallinna Teletorn püstitas tänavu augustis külastajate rekordi. Torni näituseid, elamusi ja kogukonnasündmuseid külastas kuu jooksul 20 275 inimest. Rekordi teeb Teletorni jaoks eriti tähenduslikuks see, et kasv ei tulnud ainult tavapärasest suvisest turismihooajast. Tavapäraselt moodustavad umbes poole Teletorni külastajatest välismaalased ja turistid ning augustikuu külastajate arv on ulatunud ligikaudu 14 000 inimeseni. Tänavu tõid uued näitused ja kogukonnasündmused Teletorni lisaks enam kui 6000 külastajat, eelkõige Eesti inimesi ja peresid.

„Meie jaoks ongi see rekord eriti oluline just seetõttu, et oleme suutnud tuua Teletorni enam meie oma inimesi. Turistidele on 314 meetri kõrgune Teletorn oma vaateplatvormi ja elamustega olnud alati atraktiivne sihtkoht, kuid meie eesmärk on, et ka kohalik inimene leiaks ikka ja jälle põhjuse torni tulla. Enam kui 6000 sündmuste külastajat augustis näitab, et meie enda ajaloo väärtustamine ja sellest jutustamine läheb väga meie inimestele korda,“ ütles Tallinna Teletorni juhatuse liige Kertu Saks.

Teletorn maailma kõrgeimaks meediamuuseumiks

Jaanuaris teatas Tallinna Teletorn, et hakkab 2026. aastal rakendama meediatorni kontseptsiooni. Selle keskmes on soov tuua Teletorni senisest enam raadio, televisiooni, telekommunikatsiooni ja kaasaegse meedia ajalugu ning tänapäeva tutvustavaid näituseid, haridusprogramme ja sündmusi. Need teemad sobivad Teletorni väga loomulikult, sest torn on ka ise nii ajaloolise kui moodsa ringhääling ja kommunikatsiooni keskus.

Teletornil on ambitsioon areneda maailma kõrgeimaks meediamuuseumiks, kohaks, kus Eesti ringhäälingu, meedia ja kommunikatsiooni ajalugu säilitatakse, mõtestatakse ja tutvustatakse ning kus ajalooline materjal kohtub tänapäevase tehnoloogia ja interaktiivsete elamustega.

Teletornil on ambitsioon areneda maailma kõrgeimaks meediamuuseumiks.

Esimesed suured sammud selles suunas on juba tehtud. Koostöös Eesti Ringhäälingumuuseumi, Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi ning erakollektsionääridega on Teletorni näitustele jõudnud arvukalt meedia- ja ringhäälinguajaloo museaale. Teletorn soovib järjest enam pakkuda tuge Ringhäälingumuuseumile nii kogude säilitamisel, mõtestamisel kui ka eksponeerimisel. Samal ajal on alustatud Teletorni muuseumikogu loomisega, et säilitada tulevikule ka torni enda ning siin toimunud sündmuste ja tehnoloogilise arengu lugu.

Erilise tähenduse annab tänavusele aastale Eesti Ringhäälingu 100. aastapäev. Juubeliaasta puhul on Teletornis loodud mahukas näituste sari „Siin Tallinn! Sajand eetris“, mis koosneb üheksast erinevast näitusest ning jutustab Eesti ringhäälingu sajandipikkust lugu.

Näitustel saab näha ajaloolisi raadioid ja teisi ringhäälinguga seotud esemeid, tutvuda Eesti raadio- ja teleajaloo oluliste persoonide ning nende lugudega, vaadata tagasi televisiooni arengule ja jälgida, kuidas kommunikatsioonitehnoloogia on jõudnud suurtest seadmetest meie taskusse. Ajalooliste esemete kõrval on oluline koht interaktiivsetel eksponaatidel, mille abil saab ise avastada raadiot, televisiooni ning Teletorni puudutavat füüsikat.

Näituste sari on sündinud koostöös suure hulga partneritega. Teletorn on lähtunud selle loomisel teadlikult ka taaskasutuse põhimõttest. Uute näituste jaoks ei ole kõike nullist toodetud. Kasutusele on võetud vitriine, postamente, ekraane, raame, juhtmeid ja muid näitusevahendeid, mis on teistel muuseumidel ja külastuskeskustel üle jäänud või mida nad parasjagu ise ei kasuta. Nii on ringhäälingu sajandist jutustav näituse ka näide koostööst ja olemasolevate ressursside targast kasutamisest.

Kasutusele on võetud vitriine, postamente, ekraane, raame, juhtmeid ja muid näitusevahendeid, mis on teistel muuseumidel ja külastuskeskustel üle jäänud või mida nad parasjagu ise ei kasuta.

„Kui me jaanuaris meediatorni kontseptsioonist rääkisime, oli meie eesmärk hakata looma sisu, mis annaks inimestele senisest rohkem põhjuseid Teletorni tulla. Vaade Tallinnale ja Eestile on meie suur väärtus, kuid torni sees peab samuti olema maailm, mida tasub avastada. Augusti 20 275 külastajat näitavad, et inimesed on selle uue sisu üles leidnud,“ ütles Saks.

Tema sõnul on oluline, et sajand ringhäälingut ei oleks Teletornis lihtsalt esemete rida vitriinides. „Tahame, et väga erinevate põlvkondade külastajad leiaksid tornist just neid kõnetavad lood. Ühele meenutab vana raadio lapsepõlvekodust, teine tunneb ära näitusel portreteeritud telepersooni, kes teda aastakümneid ekraanil kõnetas ning laps või noor saab ise katsetades teada, kuidas raadio töötab või kuidas raadiosignaal levib.“

Eesti lood kõnetavad ka väliskülalisi

Teletorni kui Tallinna maamärgi ja Eesti vabaduse sümboli lugu pakub jätkuvalt huvi ka väliskülalistele. Visit Tallinna värske info kohaselt on kasvanud ka Tallinn Cardiga Teletorni külastavate väliskülaliste arv 48%.

Teletorni kogemus näitab, et väliskülaliselegi pakub huvi mitmekülgne külastuselamus. Ringhäälingu, meedia, raadio ja televisiooni ajalugu tutvustavad näitused moodustavad koos Teletorni enda ajaloo, 175 meetri kõrguselt avaneva linnavaate, ekstreemse servalkõnni ning kvaliteetse kohvik-restoraniga terviku, mis annab turistile põhjuse võtta ette sõit ka Tallinna kesklinnast kaugemale.

Teletorni suurima väliskülastajate rühma moodustavad jätkuvalt soomlased, kuid kasvanud on ka teiste riikide, sealhulgas Poola ja Saksamaa külastajate arv.

„Meie jaoks on oluline, et uus meediatorni kontseptsioon töötab korraga kahes suunas. Eesti inimesele annab see põhjuse oma Teletorni tagasi tulla, väliskülalisele aga võimaluse saada enam teada nii Eesti, meie lähiajaloo, ringhäälingu, tehnoloogilise arengu kui vabaduse loo kohta. Kui sellele lisada vaade, mida mujalt Tallinnas ei näe, ja elamused, mida mujal kogeda ei saa, tekib tervik, mis kõnetab väga erinevaid külastajaid,“ ütles Saks.

Rekordkuu ühendas ringhäälingu ja Eesti lähiajaloo

20. augustil möödus 35 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Teletornil on 1991. aasta augustisündmustes väga oluline roll ning seepärast tähistati tähtpäeva tornis suure perepäevaga. Augustikuu programmi kuulus ka Teletorni õuel toimunud menukas filmi „Meie Erika“ öökino seanss.

„Teletorni tugevus ongi selles, et siin saab kokku väga palju erinevaid Eesti lugusid. Me saame rääkida sellest, kuidas raadio ja televisioon on ühiskonda muutnud, kuidas side ja tehnoloogia töötavad, meenutada 1991. aasta augustit ning samal ajal vaadata 175 meetri kõrguselt tänast Eestit. Rekordiline august annab meile kindlust, et just sellist mitmekihilist Teletorni inimesed soovivad,“ ütles Saks.

Tänavu kokku juba üle 75 000 külastaja

Kokku on 2026. aastal Tallinna Teletorni näituseid, sündmusi ja elamusi külastanud juba üle 75 000 inimese. Sügisel ootab Teletorn senisest rohkem kooligruppe uuenenud haridusprogrammidesse, kus torni unikaalne keskkond seotakse meedia, kommunikatsiooni, tehnoloogia, füüsika, meediapädevuse ja Eesti lähiajaloo õppimisega. Teletorni tugevus õpikeskkonnana seisneb selles, et neid teemasid ei käsitleta tavapärases klassiruumis, vaid ajaloolises sümbolhoones, mis on ka tänapäeval Eesti jaoks oluline kommunikatsiooniobjekt.

Samuti ootab Teletorn sügisel ettevõtteid, organisatsioone ja teisi gruppe, kes otsivad erilist paika seminaride, konverentside, vastuvõttude ja muude sündmuste korraldamiseks. Teletorni erinevad ruumid, näitused, vaade ja toitlustus võimaldavad ühendada töise või piduliku sündmuse elamusega, mida tavapärane konverentsikeskus pakkuda ei saa.

„Suvi näitas meile, et inimesed tulevad Teletorni väga erinevatel põhjustel. Sügisel tahame samuti väga erinevaid võimalusi pakkuda. Ootame koolilapsi õppima Eesti kõrgeimasse klassiruumi ning ettevõtteid ja organisatsioone korraldama siin oma kohtumisi ja sündmusi. Teletorn võib olla korraga vaatamisväärsus, muuseum, õpikeskkond ja sündmuspaik,“ ütles Saks.