Enne küttehooaja algust on oluline kontrollida küttesüsteemi seisukorda ning vajadusel kutsuda korstnapühkija, kuna regulaarne hooldus aitab vältida tuleohtlikke olukordi. Ahju kütmisel tuleks kasutada ainult sobivat kuiva küttepuitu ning vältida pakendite ja muu olmeprügi põletamist. Küttesüsteemi puhastamine tuleks teha vastavalt vajadusele, tavaliselt vähemalt kord aastas, ning vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda tegema kutseline spetsialist. Tulekahju korral võib kindlustushüvitise saamisel olla määravaks see, kas küttesüsteemi on hooldatud ja kasutatud nõuetekohaselt. Lisaks soovitatakse enne küttehooaja algust kontrollida suitsu- ja vingugaasiandureid ning kodukindlustuse tingimusi.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Esimesed külmad jõuavad sageli kohale enne, kui majaomanik on jõudnud küttesüsteemi üle kontrollida. Korstnapühkija sõnul saavad paljud ohtlikud olukorrad alguse lihtsatest harjumustest: hooldus lükatakse edasi, ahju köetakse liiga tugevalt või visatakse koldesse pakendeid, teipi ja muud kraami, mis sinna ei kuulu. Tulekahju korral võib kindlustushüvitise saamisel olla määrav ka see, kas ahi on hooldatud ja kasutatud nii, nagu peab.
Tulekahju korral võib kindlustushüvitise saamisel olla määrav ka see, kas ahi on hooldatud ja kasutatud nii, nagu peab.
Tulipunane OÜ korstnapühkija Mati Väärtnõu ütleb, et majaomanik peaks enne küttehooaja algust teadma, millises seisus on tema küttesüsteem. Kui ise ei oska seda hinnata, tuleb kutsuda spetsialist.
Foto: Magnific
„Korstnapühkija ei ela sinu korstnas. Omanik peab ise teadma, mis seal toimub. Vähemalt kord aastas tasub ahju ja korstnasse sisse vaadata. Kui tahma on palju või musti tükke hakkab alla sadama, on selge, et süsteem vajab puhastamist,“ ütles Väärtnõu.
Tema sõnul tekitab palju segadust ka niinimetatud viie aasta reegel. Eramajas võib omanik teatud tingimustel kütteseadet ise puhastada, kuid vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda tegema kutseline korstnapühkija. See ei tähenda, et korsten võib viis aastat järjest puutumata olla.
Kui küttesüsteemi kasutatakse, tuleb seda puhastada vastavalt vajadusele, enamasti vähemalt kord aastas.
„Viie aasta reegel ei anna viit aastat puhkust. Kui küttesüsteemi kasutatakse, tuleb seda puhastada vastavalt vajadusele, enamasti vähemalt kord aastas. Kui köetakse palju või süsteem tahmab, võib puhastamist vaja minna sagedamini,“ selgitas Väärtnõu.
„Aasta kõige kehvemini puhastatud küttesüsteem“
Hiljuti käis Väärtnõu Saue kandis majas, kus teda ootas ees vaatepilt, mis jäi meelde ka kogenud korstnapühkijale. „Andsin sellele objektile naljatades aasta kõige kehvemini puhastatud küttesüsteemi tiitli. Kolm aastat ei olnud puhastatud, kuigi ahju kasutati palju. Korsten oli pigine ja seal oli juba põlemist olnud. Kui kõik lahti võtsin, olid lõõrid nii umbes, et suits ei saanud korralikult liikuda,“ rääkis ta.
Foto: Magnific
Selliste juhtumite puhul häirib teda kõige rohkem see, et ohtlik olukord on tavaliselt lihtsasti ennetatav. „See teeb meele mõruks. Tekib küsimus, miks inimesed ise teevad kõik selleks, et korsten maha põleks,“ ütles Väärtnõu.
Mõnikord on korstnas ka ootamatumaid leide. Saaremaalt meenub talle juhtum, kus korstnast leiti sinna sattunud kakk. „Kui ta sealt leiti, oli teine nagu grillkana,“ meenutas ta. Väärtnõu sõnul kõlab see küll kummaliselt, kuid näitab hästi, miks korstent ei tasu pidada korras olevaks ainult sellepärast, et eelmisel talvel kõik töötas.
Pakend ja teip ei käi ahju
Küttehooaja alguses tasub üle vaadata ka see, mida inimene üldse ahju paneb. Väärtnõu sõnul kuuleb ja näeb ta liiga sageli, et koldesse lähevad lisaks puudele ka pakendid, värviline paber, kile, teip või muu olmeprügi. „Pakendeid ei tohi ahju panna! Koldesse käib kuiv küttepuit, mitte pakend koos teibi, kile ja trükivärviga,“ ütles ta.
Pakendeid ei tohi ahju panna!
Ka korraliku kuiva puiduga võib küttesüsteemi kiiresti tahmaseks muuta, kui õhu juurdevool liiga vara kinni keerata või ahi üle kütta. Kui põlemine on halb, hakkab süsteem tahmama ja pigitama.
Foto: Magnific
Väärtnõu sõnul on viimastel aastatel üha sagedasem probleem kodude renoveerimine. Majad tehakse õhutihedamaks, aknad vahetatakse, seinad soojustatakse ja värske õhu avad kaotatakse ära. Ahi vajab põlemiseks aga hapnikku.
„Inimesed ütlevad vahel, et korstna juures on ventilatsiooniava olemas. Aga see viib õhku välja. Küsimus on selles, kust tuleb värske õhk asemele,” ütles Väärtnõu. Kui õhu juurdevool on halb, halveneb põlemine, küttesüsteem tahmab ning ruumides võib tekkida suitsu- või vingugaasioht. Pärast renoveerimist tasub seetõttu üle kontrollida, kas kütteseadmel on vajalik põlemisõhk olemas.
Kindlustus küsib pärast põlengut ka ebamugavaid küsimusi
Balcia Eesti filiaali juhi Veiko Sepa sõnul on küttehooaja eel mõistlik mõelda ka sellele, mis juhtub siis, kui tulekahju on juba toimunud. Kodukindlustus aitab paljudes olukordades, kuid kahjukäsitluses vaadatakse alati ka õnnetuse põhjust. Näiteks oli hiljuti juhtum, kus Balcia kliendi kodus toimunud põleng sai alguse seetõttu, et sauna oli paigutatud soovitatust mitu korda võimsam keris.
Foto: Magnific
„Kui põleng saab alguse küttesüsteemist, tuleb aru saada, mis selle põhjustas. Kas korsten oli puhastatud? Kas puudused olid kõrvaldatud? Kas ahju kasutati nii, nagu peab? Seega tasub alles hoida korstnapühkija aktid ja muu küttesüsteemi puudutav dokumentatsioon. Samuti ei tohiks korstnapühkija märkusi võtta formaalsusena,“ ütles Sepp.
„Kui korstnapühkija ütleb, et midagi tuleb korda teha, siis see ei ole lihtsalt märkus paberi peal. See on asi, millega tuleb tegeleda. Tulekahju järel võib väga oluliseks saada, kas omanik tegi mõistlikud sammud riski vähendamiseks,“ selgitas Sepp.
Kui korstnapühkija on juba tulemas, tasub küsida kõrvalmajade omanikelt, kas ka nemad soovivad oma küttesüsteemi üle lasta vaadata.
Tihedamalt asustatud piirkonnas mõjutab ühe maja tuleohutus paratamatult ka naabreid. Kui korstnapühkija on juba tulemas, tasub küsida kõrvalmajade omanikelt, kas ka nemad soovivad oma küttesüsteemi üle lasta vaadata. „Kui naaber pole ammu korstnapühkijat kutsunud või ei tea, millal viimati kontrolli tehti, võib täiesti praktiline olla sellest lihtsalt juttu teha. Halbade asjaolude kokkulangemisel ei pruugi tulekahju jääda ühe hoone piiresse,“ ütles Sepp.
Foto: Magnific
Enne esimest külma tasub teha üks kontrollring
Väärtnõu soovitab enne tõsisemat kütmist kontrollida kolme asja: kas korsten ja lõõrid on puhtad, kas ahju köetakse õigesti ning kas koldesse läheb ainult sobiv kütus.
„Piiluge korraks oma ahju ja korstnasse. Kui näete, et seal on tuhka ja tahma, võtke see ära või kutsuge korstnapühkija. Kasutage kuivi puid ja tundke oma ahju vastu huvi,“ ütles Väärtnõu.
Sepa sõnul võiks samal ajal üle vaadata ka suitsuanduri, vingugaasianduri ja kodukindlustuse.
„Küttehooaja algus on hea hetk küsida endalt väga lihtsad küsimused. Kas suitsuandur töötab? Kas vingugaasiandur on olemas seal, kus seda vaja on? Kas korstnapühkija akt on alles? Kas kodukindlustus vastab kodu tegelikule väärtusele? Need on asjad, millele on parem mõelda enne esimest suuremat kütmist,“ lisas Sepp.
