Podcasti “Julgus olla nähtav” seekordses episoodis on saatejuhil Olesija Sauel külas võitlussportlane ja treener Edvin-Erik Kibus. Tema teekond algas kümneaastaselt karatest ning viis aastate jooksul 75 profimatšini eri võitlusspordialadel. Täna on võistluskarjäär seljataha jäänud, kuid Edvini jaoks ei tähenda see ringist eemaldumist – pigem uue rolli leidmist treeneri, kaasteelise ja oma kogemuste jagajana.

Edvini jaoks ei ole nähtavus midagi, mida peaks liiga palju läbi mõtlema. „Minu jaoks tähendab julgus olla nähtav seda, et jagan seda, mida teen, teiste ja maailmaga.“ Sama põhimõte on saatnud teda nii treeningutel, võistlustel kui ka kirjutamisel: kui tekib tunne, et midagi tuleb teha, tasub esimene samm ära teha enne, kui kahtlused jõuavad võimust võtta.

Kui tekib tunne, et midagi tuleb teha, tasub esimene samm ära teha enne, kui kahtlused jõuavad võimust võtta.

Astma ja allergiad viisid võitluskunstide juurde

Edvin ei alustanud sportimist heade füüsiliste eelduste või suure võistlusambitsiooniga. Tal oli lapsena astma ja palju allergiaid ning ema otsis talle tegevust, mis võiks tervist toetada. Nii jõudis ta kümneaastaselt karatetrenni. „Ma ei olnud andekas sportlane või väga heade füüsiliste eeldustega tüüp. Pigem otsis ema mulle ala, mis toetaks tervist.“

Üks treening viis teiseni. Filmides nähtud võitluskangelased tekitasid temas soovi ise sama tugevaks saada ning karate viis edasi teiste võitluskunstide juurde. Aastate jooksul jõudis Edvin profipoksi, kikkpoksi, taipoksi ja MMA-ni ning võistles eri maailmajagudes.

Lisaks hakkas ta oma kogemusi blogis jagama. Üheks põhjuseks oli soov näidata võitlussporti laiemalt kui ainult ringis nähtav löökide vahetamine. „Võitlusspordiga käib siiamaani kaasas arusaam, et see on vägivald või kaklemine. Blogi kirjutamine oligi üks viis näidata oma teekonda ja seda, et kui tegemist oleks lihtsalt vägivallaga, siis see asi ei toimiks.“

Podcastis kõlanud mõtted:

• Kõik olulised sammud ei sünni enesekindlusest – vahel tuleb lihtsalt minna ja teha.
• Hea kaotus võib õpetada rohkem kui võit.
• Ülemõtlemine tuleb niikuinii, seepärast tasub oluline esimene samm kiiresti ära teha.
• Järjepidevus tähendab tegutsemist ka siis, kui parasjagu ei viitsi.
• Kohalolu on oskus, mida võitlussport väga otseselt treenib.

Ideaalset ettevalmistust ei ole olemas

75 profimatši jooksul õppis Edvin, et võistluseks valmistumine ei kulge kunagi täiesti muretult. Elu ei peatu selleks ajaks, kui kalendrisse on märgitud matšipäev. Tulevad vigastused, magamata ööd, keerulised suhted ja treeningud, mis ei lähe plaanipäraselt. Ometi tuleb kindlal päeval olla õiges kaalus ja valmis ringi astuma. „Alati on midagi – vigastus, mõni suhe või muu häiriv faktor. Aga sellel kindlal päeval pead sa ikkagi minema ja andma oma parima nende võimaluste piires, mis sul parasjagu on.“

Just see muutis tema jaoks ka võidu ja kaotuse tähendust. Tulemus üksi ei näita alati, kui hästi inimene tegelikult hakkama sai. „On olnud häid kaotusi ja kehvasid võite. Minu jaoks taandub kõik lõpuks sellele, kas sain anda endast sel hetkel nii palju kui võimalik.“

Tulemus üksi ei näita alati, kui hästi inimene tegelikult hakkama sai.

Kaotus, mis tõi hingerahu

Eriti selgelt koges Edvin seda oma viimases matšis. Kolm nädalat enne võistlust oli ta murdnud ninaluu. Matš ei olnud maailmameistritiitli peale ning kogenud sportlasena oleks ta võinud loobuda, kuid kokkulepe ja sisemine võitlejainstinkt viisid ta siiski ringi.

Ta kaotas. „Mul ei olnud pärast kehva tunnet, sest sain ringis endast päriselt kõik anda. Hingerahu tuli sellest, et olin teinud kõik nii hästi, kui tol hetkel suutsin.“

See kogemus võtab hästi kokku ühe Edvini kõige olulisema põhimõtte: inimene ei saa alati kontrollida lõpptulemust, kuid saab kontrollida seda, kui palju ta olemasolevas olukorras endast annab.

Inimene ei saa alati kontrollida lõpptulemust, kuid saab kontrollida seda, kui palju ta olemasolevas olukorras endast annab.

Võistleja rollist kaasteeliseks

Alles eelmisel aastal tegi Edvin enda jaoks rahu teadmisega, et võistluskarjäär on lõppenud. Esimest korda võistlustel ainult treenerina olles tajus ta, kui teistsugune on sama ala, kui endal ei ole enam kuklas teadmist, et ühel hetkel tuleb jälle ise ringi minna. „See oli väga mõnus kergendus. Sain vaadata kõike puhtalt kaasteelise ja treeneri pilguga ning tundsin, et just sellega tahan edasi tegeleda.“

Täna on Edvin üks Next Roundi juhendajatest, kus võitlusspordi elemente kasutatakse muuhulgas meeskondade ja inimeste arendamisel. Tema sõnul kaovad mängulistes poksiharjutustes kiiresti ära ametinimetused ja tavapärased rollid. Kui juht ja töötaja teevad koos harjutusi, tekib täiesti teistsugune kontakt ning nähtavale tuleb ka inimese päris olemus. „Need rollid kaovad ära. Tekib inimlik kontakt ja paratamatult tulevad välja ka inimese pingekohad ja päris iseloom.“

Poks õpetab olema päriselt kohal

Võitlusspordi üks suuremaid väärtusi on Edvini jaoks kohalolu. Paljudes tegevustes saab inimene samal ajal mõelda tööasjadele, õhtustele plaanidele või millelegi muule. Poksis annab tähelepanu hajumine endast kiiresti märku. „Kui korraks hakkad mõtlema mõne päevase toimetuse või õhtuse asja peale, siis saad pihta. See hoiab sind hetkes ja kohal.“ Just seepärast näeb Edvin võitlussporti ka praktilise tööriistana inimestele, kes soovivad õppida oma tähelepanu paremini juhtima ja tavapärastest rollidest välja astuma.

Enesekindlus ei teki kunagi enne tegutsemist

Edvin ei pea ennast inimeseks, kes oleks alati enne uut sammu täiesti enesekindel. Sama kehtis esimese treeningu, esimese blogipostituse ja paljude teiste uute olukordade puhul. „Mul ei olnud sellist tunnet, et olen täiesti enesekindel ja kindlasti läheb kõik hästi. Sees oli ikka värin. Aga läksin trenniuksest sisse ja lihtsalt tegin.“

Sama juhtus kirjutamisega. „Esimese blogiloo puhul vajutasin nupule ja lihtsalt läks. Ka praegu, kui mul tekib tunne, et tahan midagi teha, proovin selle võimalikult kiiresti ära teha enne, kui ülemõtlemine vahele tuleb.“ Tema jaoks on see üks praktilisemaid viise hirmuga toime tulla. Kahtlused ei kao, kuid neile ei pea andma aega otsust üle võtta.

Kahtlused ei kao, kuid neile ei pea andma aega otsust üle võtta.

Trenn ei muutu kunagi lihtsaks

Pika sportlaskarjääri põhjal ütleb Edvin ausalt, et ka aastakümnete pikkune kogemus ei tähenda, et trenni minek muutuks alati kergeks ja loomulikuks. „Minult küsitakse vahel, millal tekib selline harjumus, et trenni minna ei ole enam raske. Ei teki. Mul ei ole ka iga kord lihtne minna.“

Mõnel päeval on motivatsiooni palju, teisel tuleb ennast rohkem tagant sundida. Erinevus tekib selles, kas inimene laseb hetkeemotsioonil oma valikuid juhtida. „Sa lihtsalt harjud sellega, et teed ja lähed hoolimata sellest, mida pea või emotsioon parasjagu ütleb. Ja see kandub edasi ka muudesse eluvaldkondadesse.“

Õppetunnid Edvini teekonnalt

• Ära oota täielikku enesekindlust. Esimene samm võib tulla ka värisevate käte ja kahtlustega.
• Tegutse enne, kui ülemõtlemine võimust võtab. Kui tunned, et midagi on vaja teha, tee esimene konkreetne samm kiiresti.
• Ära hinda ennast ainult tulemuse järgi. Küsi, kas andsid olemasolevates tingimustes endast parima.
• Harjuta järjepidevust, mitte pidevat motivatsiooni. Mõnel päeval on lihtsam, mõnel raskem – oluline on jätkata.
• Õpi olema kohal. Tähelepanu juhtimine on oskus, mis toetab nii sporti, tööd kui ka suhteid.

Edvin on oma teekonnal kogenud nii võite kui ka kaotusi, matšipäeva pinget, vigastusi ja hetki, kus ringi astumine tundus kõike muud kui ideaalne. Kõige olulisemaks peab ta aga oskust edasi liikuda ka siis, kui tunne ei ole täiuslik. „Kui mul tekib sees tunne, et tahan midagi teha, siis proovin selle kiiremini ära teha, enne kui ülemõtlemine seda takistab. Ülemõtlemine, kahtlus ja kõik muu tulevad niikuinii. Siis tuleb lihtsalt ära teha.“

Kui soovid Edvin-Eriku lugu tervikuna kuulata, kuula episoodi!

Olesija Saue on persoonibrändingu ekspert, juhtimiscoach ja LinkedIn’i Top Voice persoonibrändingu teemal. Olesija kireks on inimesed. Tema missiooniks on “anda tiivad ja inspireerida tegutsema” – seda selleks, et iga inimene saaks realiseerida oma maksimaalse potentsiaali ja saavutada erakordseid tulemusi olles tema ise. Olesija unikaalne lähenemine integreerib NLP tehnikaid persoonibrändinguga, tagamaks persoonibrändide autentsust ja mõjusust nii füüsilises maailmas kui ka digiruumis. Oma doktoritöös käsitleb Olesija tulevikku suunatud ja tänapäeva juhtide jaoks äärmiselt olulist teemat – kuidas tehisintellekti võimalusi kasutades liidri digitaalset persoonibrändingut tõhustada. Olesija Saue on ka raamatute „Bränd nimega Sina“ ja „360° mudel tööandja brändingus” kaasautor.