Eesti allkirjastas 23. juunil ÜRO küberkuritegevusevastase konventsiooni, mille eesmärk on parandada riikide koostööd piiriülese küberkuritegevuse tõkestamisel ning elektrooniliste tõendite kogumisel. Konventsioon sätestab miinimumstandardid küberkuritegude käsitlemiseks, rahvusvahelise koostöö raamistikku ning ööpäevaringselt toimiva võrgustiku loomise. Justiits- ja digiminister rõhutas vajadust rahvusvahelise koostöö järele kurjategijate tuvastamisel ja ohvrite toetamisel. Konventsiooni võttis ÜRO Peaassamblee vastu 24. detsembril 2024. aastal ning allkirjastamine toimus New Yorgis.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eesti allkirjastas 23. juunil ÜRO küberkuritegevusvatase
Konventsioon kehtestab küberkuritegevuse vastu võitlemise miinimumstandardid kuriteokoosseisude, tõendite kogumiste, rahvusvahelise koostöö õiguslikku raamistiku ning ööpäevaringselt toimiva rahvusvahelise võrgustiku loomise kohta.
Foto: Justiits- ja Digiministeerium
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul ei tohi küberruum olla koht, kus tegudel puuduvad tagajärjed. “Eesti jaoks on juba ammu oluline olnud, et ka küberruumis toime pandud süüteod peavad olema karistatavad. Kui mõistame küberkuritegusid
Küberkuritegevus ei tunne riigipiire, seega peame ka selle vastu võitlema rahvusvaheliselt ning tegema koostööd nii kurjategijate tuvastamisel kui ka tõendite kogumisel.
Pakosta lisas, et oluline on tagada ka õiglane kohtumenetlus ja õigus kaitsele ning kindlustada küberkuritegude ohvritele vajalik abi ja tugi. „Need on põhimõtted, mida konventsioon samuti kannab ja kaitseb,“ märkis ta.
- Konventsiooni allkirjastamine toimus 23. juunil ÜRO peakorteris New Yorgis.
ÜRO küberkuritegevusvastane konventsioon võeti vastu ÜRO Peaassambleel 24. detsembril 2024. aastal.
