Bulgaaria parlament keelas ühehäälselt loomade pidamise, kasvatamise ja tapmise karusnaha tootmise eesmärgil, hõlmates selliseid liike nagu naaritsad, rebased, tšintšiljad ja kährikkoerad. Uus seadus takistab karusloomafarmide taastamist pärast viimase sulgemist 2025. aasta alguses ning liidab Bulgaaria 24 Euroopa riigi hulka, kus karusloomakasvatus on keelatud või tugevalt piiratud. Otsus toetub üle kümne aasta kestnud kampaaniale ning annab hoogu Euroopa Liidu tasandil karusnahavaba poliitika kehtestamiseks, mida toetab ka üle 1,5 miljoni kodaniku allkirjastatud algatus. Organisatsioonid rõhutavad, et ühine ELi keeld nii karusloomade kasvatamisele kui ka karusnahatoodete müügile on vajalik nõudluse ja tootmise täielikuks lõpetamiseks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Eelmisel nädalal võttis Bulgaaria parlament ühehäälselt vastu seaduse, millega keelustatakse loomade pidamine, kasvatamine ja tapmine karusnaha tootmise eesmärgil. Otsuse poolt hääletas 173 parlamendiliiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Bulgaaria otsus on järjekordne oluline samm Euroopas, kus üha rohkem riike tunnistab, et loomade kasvatamisel ja tapmisel üksnes nende karusnaha saamise eesmärgil ei ole kohta tänapäeva ühiskonnas.
Uus seadus hõlmab muu hulgas naaritsaid, rebaseid, tšintšiljasid ja kährikkoeri. Kuigi Bulgaaria viimane tegutsenud karusloomafarm suleti juba 2025. aasta alguses, aitab seadus vältida tööstuse taastumist ning uute farmide rajamist.
Bulgaaria liitub sellega järjest kasvava hulga Euroopa riikidega, mis on karusloomakasvatuse keelustanud või kehtestanud piirangud, mis muudavad selle tegevuse sisuliselt võimatuks. Praeguseks on selliseid riike Euroopas 24. See näitab, et Euroopa liigub üha selgemalt karusnahavaba tuleviku suunas.
“Bulgaaria otsus näitab taas, et muutused on võimalikud ning riigid liiguvad üha selgemalt karusnahatööstusest loobumise suunas. On viimane aeg, et Euroopa Liit astuks järgmise sammu ja kehtestaks ühise keelu nii karusloomakasvatusele kui ka farmides toodetud karusnahatoodete müügile,” kommenteeris Loomuse juhatuse liige Anu Tensing.
Bulgaaria otsusele eelnes üle kümne aasta kestnud kampaaniatöö, mida juhtis organisatsioon CAAI. Riikliku kodanikualgatuse käigus koguti karusloomakasvatuse keelustamise toetuseks üle 51 000 allkirja. Nii Loomus kui ka CAAI kuuluvad karusloomafarmide vastu võitlevasse võrgustikku Fur Free Alliance.
Järgmine eesmärk on karusnahavaba Euroopa
Bulgaaria otsus annab hoogu kogu Euroopa Liitu hõlmava keelu kehtestamisele. Euroopa kodanikualgatus „Fur Free Europe“ ehk “Karusnahavaba Euroopa” kogus üle 1,5 miljoni Euroopa Liidu kodaniku toetuse. Algatus nõuab nii karusloomakasvatuse kui ka farmides kasvatatud loomade karusnahast toodete Euroopa Liidu turule laskmise keelustamist.
Euroopa kodanikualgatus „Fur Free Europe“ ehk “Karusnahavaba Euroopa” kogus üle 1,5 miljoni Euroopa Liidu kodaniku toetuse.
Loomuse ja teiste karusloomafarmide vastu võitlevate organisatsioonide hinnangul ei piisa üksnes karusloomafarmide sulgemisest üksikutes riikides. Kuni karusnahatoodete müük on Euroopa Liidus lubatud, püsib nõudlus ning tootmine võib jätkuda või kolida riikidesse, kus keeldu veel ei ole. Seetõttu peab Euroopa Liidu ühine keeld hõlmama nii karusloomade kasvatamist ja tapmist kui ka farmides toodetud karusnahatoodete turustamist.


