Luminori jaepanganduse valdkonnajuht Marek-Meelis Puust soovitab ootamatult saadud lisaraha kasutamisel esmalt mõelda, kuidas summat kõige mõistlikumalt kasutada, vältides impulsiivseid oste. Ta rõhutab säästupuhvri loomise tähtsust, soovitades koguda kolme kuni kuue kuu kulusid kattev varu, mis oleks vajadusel kiiresti kättesaadav. Kui raha on plaanis kasutada lähiaastatel suuremate väljaminekute jaoks, võib sobida tähtajaline hoius, mille tähtaeg vastab kavandatud ostu ajale. Pikemaajaliseks vabaks rahaks soovitab Puust kaaluda investeerimist, pöörates tähelepanu riskidele, kuludele ja investeeringu hajutamisele.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Ootamatult saadud lisaraha võib märkamatult igapäevakuludeks kuluda. Luminori jaepanganduse valdkonnajuhi Marek-Meelis Puusti sõnul tasub enne raha kasutamist korraks aeg maha võtta ja läbi mõelda, kuidas saadud summat kõige mõistlikumalt kasutada.
„Suurem summa pangakontol võib tekitada tunde, et nüüd saab endale rohkem lubada. Kuigi üksikud ostud ei pruugi tunduda kuigi kulukad, võivad need kokkuvõttes lisaraha kiiresti ära kulutada. Seetõttu tasub juba raha laekudes läbi mõelda, kui suur osa summast kõrvale panna ja kui palju kasutada mõne kauaoodatud soovi täitmiseks. Nii saab teha rahaliselt läbimõeldud otsuseid, jättes samal ajal ruumi ka enda premeerimiseks,“ ütles Puust.
Kui säästupuhver puudub või on väike, soovitab Puust alustada selle täiendamisest. Eesmärk võiks olla kolme kuni kuue kuu kulusid kattev varu, mille suuruse hindamisel tuleb arvestada nii vältimatute väljaminekute kui ka sissetuleku stabiilsusega. Puhvriraha peaks olema vajaduse korral hõlpsasti kättesaadav.
Eesmärk võiks olla kolme kuni kuue kuu kulusid kattev varu, mille suuruse hindamisel tuleb arvestada nii vältimatute väljaminekute kui ka sissetuleku stabiilsusega.
„Auto remont või kodumasina rike võib tavapärase kuueelarve kiiresti tasakaalust välja viia. Kui kogu rahapuhvrit korraga koguda ei õnnestu, siis just preemiast kõrvale panemine on juba hea algus, et oma rahalist kindlustunnet parandada,“ märkis Puust.
Eraldi tuleks arvestada lähiajal plaanis olevate suuremate väljaminekutega. Kui raha läheb aasta või kahe pärast vaja näiteks kodu remondiks või auto ostmiseks, ei pruugi suure hinnakõikumisega investeering selle hoidmiseks sobida.
„Võib juhtuda, et raha on vaja just siis, kui investeeringu väärtus on langenud. Seetõttu tasub enne raha paigutamist vastata lihtsale küsimusele, millal seda tegelikult vaja läheb. Lähiaastate väljaminekuteks kogutava raha puhul võib sobida näiteks tähtajaline hoius, mille tähtaeg vastab kavandatud ostu ajale,“ selgitas ta.
Lähiaastate väljaminekuteks kogutava raha puhul võib sobida näiteks tähtajaline hoius, mille tähtaeg vastab kavandatud ostu ajale.
Hoiuse valimisel tuleks tutvuda ka tingimustega, mis kehtivad raha varasemal väljavõtmisel. Pikemaks ajaks vabaks jääva raha puhul võib aga kaaluda investeerimist.
„Enne alustamist tuleks sõnastada eesmärk ning tutvuda valitud lahenduse riskide ja kuludega. Kui kogu summa korraga investeerimine tekitab ebakindlust, saab seda teha ka osade kaupa kindla ajakava järgi,“ ütles Puust.
Tema sõnul tasub vältida otsuseid, mis põhinevad üksnes hiljutisel kõrgel tootlusel või teiste edulugudel. „Investeeringu puhul peab olema arusaadav, kuidas see toimib ja millest selle väärtus sõltub. Samuti ei tasu kogu raha ühte kohta paigutada. Hajutamine aitab vähendada sõltuvust ühe ettevõtte või turu käekäigust, kuid ka hajutatud investeering võib väärtust kaotada,“ selgitas Luminori jaepanganduse valdkonnajuht.





