Sotsiaalmeedia on muutnud rahatarkuse teemad kättesaadavamaks ning aidanud suurendada huvi säästmise ja investeerimise vastu, kuid finantsotsuseid ei tohiks teha vaid lühikese video põhjal. Oluline on olla ettevaatlik kiiret tegutsemist nõudvate investeerimissoovitustega ning hinnata, kas need sobivad inimese isiklike eesmärkide ja riskitaluvusega. Usaldusväärne finantsteave sisaldab alati ka riske ja ei luba garanteeritud tootlust. Enne investeerimist tuleks esmalt selgeks teha oma rahaasjade põhialused ning kontrollida infot mitmest allikast.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Säästmisväljakutsed, investeerimisnõuanded ja lood kiiresti rikkaks saamisest on toonud rahatarkuse teemad üha enam sotsiaalmeediasse. Luminori jaepanganduse valdkonnajuhi Marek-Meelis Puusti sõnul võib TikTokis, Instagramis või YouTube’is nähtud sisu olla hea ajend rahaasjade vastu huvi tundmiseks, kuid finantsotsuseid ei tasu teha üksnes mõnekümnesekundilise video põhjal.
„Sotsiaalmeedia on muutnud rahateemad märksa lihtsamini ligipääsetavaks. Teemad, mis varem võisid tunduda keerulised või mõeldud vaid spetsialistidele, selgitatakse täna lahti väga lühidalt ja haaravalt. See aitab rahateemad tuua inimestele lähemale,“ ütles Puust.
Teemad, mis varem võisid tunduda keerulised või mõeldud vaid spetsialistidele, selgitatakse täna lahti väga lühidalt ja haaravalt. See aitab rahateemad tuua inimestele lähemale.
Tema sõnul võib sotsiaalmeedia finantssisul olla oluline positiivne roll, sest see tekitab huvi säästmise, investeerimise, rahalise puhvri ja eelarve planeerimise vastu ning muudab need teemad noore jaoks igapäevasemaks.
Foto: Freepik
Eriti ettevaatlik tasub olla sisu puhul, mis kutsub kiiresti ostma mõnda konkreetset aktsiat, krüptovaluutat või muud finantsinstrumenti. „Investeerimistrend ei ole sama mis investeerimisstrateegia. See, mis on parajasti sotsiaalmeedias populaarne, ei pruugi sobida inimese sissetuleku, eesmärkide ega riskitaluvusega. Kui sõnumi keskmes on, et tegutseda tuleb kohe, sest muidu jääb ainulaadne võimalus kasutamata, on see juba põhjus korraks peatuda,“ märkis Puust.
See, mis on parajasti sotsiaalmeedias populaarne, ei pruugi sobida inimese sissetuleku, eesmärkide ega riskitaluvusega.
Finantssisu hindamisel soovitab Luminori jaepanganduse valdkonnajuht esmalt vaadata, kas võimaliku kasu kõrval räägitakse ka riskidest. Usaldusväärne teave ei luba üldjuhul garanteeritud tootlust ega jäta muljet, et üks lahendus sobib kõigile. Samuti tuleks uurida nõuandja tausta ning seda, kas sisu puhul on selgelt välja toodud reklaam või seos mõne konkreetse toote või teenusega.
Foto: Freepik
„Kui keegi lubab kindlat tootlust või kiiret rikastumist, tasub olla skeptiline. Hea finantsteave võib esmapilgul kõlada vähem põnevalt, sest seal räägitakse lisaks võimalikule tulule ka riskidest, ajahorisondist ja sellest, kellele konkreetne lahendus üldse sobida võiks,“ selgitas Puust.
Hea finantsteave võib esmapilgul kõlada vähem põnevalt, sest seal räägitakse lisaks võimalikule tulule ka riskidest, ajahorisondist ja sellest, kellele konkreetne lahendus üldse sobida võiks.
Enne investeerimise juurde liikumist tuleb eksperdi sõnul üle vaadata ka oma rahaasjade põhialused. Esmalt võiks olla selge ülevaade tuludest ja kuludest, olemasolevatest kohustustest ning kolme kuni kuue kuu kulusid kattev rahaline puhver. Alles seejärel tasub hinnata, kui palju raha saab pikemaks ajaks investeeringutesse paigutada.
„Sotsiaalmeedias nähtud nõuanne võib olla hea ajend mõne teema kohta rohkem teada saada, kuid mitte põhjus kohe investeerimisotsust teha. Enne otsust tuleb infot kontrollida teistest allikatest ja mõelda läbi, kas see sobib sinu enda eesmärkidega. Rahatarkuse üks olulisemaid oskusi on osata enne tegutsemist küsida ja kontrollida,“ lisas Puust.
