Kuriteoohvritele pakutakse Eestis tasuta ohvriabi, mis hõlmab psühholoogilist tuge, teavet õiguste kohta ning vajadusel ka tugiisiku või tõlgi abi. Abi on kättesaadav nii vaimse kui ka füüsilise ja seksuaalvägivalla ohvritele ning nende lähedastele, sõltumata sellest, kas politseisse on pöördutud. Taastumine kuriteost võib olla pikk protsess, mille käigus on oluline otsida abi varakult, et ennetada trauma süvenemist. Vaimne vägivald põhjustab sageli pikaajalisi probleeme ning selle mõju ei pruugi olla kohe nähtav. Ohvriabi teenused on kättesaadavad ööpäevaringselt nii telefoni kui ka veebivestluse kaudu.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kuritegu võib juhtuda igaühega. Sageli ei ole aga kõige raskem hetk mitte kuritegu ise, vaid see, mis sellele järgneb. Hirm, ärevus, unehäired, turvatunde kadumine ja teadmatus võivad inimest saata veel kaua pärast seda, kui politsei on juhtumi registreerinud või menetlus alanud.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel pöörduti 2025. aastal riigi ohvriabiteenuste poole ligi 20 000 korral. Kõige sagedamini otsiti abi vaimse vägivalla ja teiste vaimse tervise murede tõttu, kuid tuge vajasid ka füüsilise, seksuaal- ja lähisuhtevägivalla ohvrid. See näitab, et kuriteost taastumine on sageli pikk protsess ning abi vajatakse märksa kauem, kui esmapilgul arvata võis.
Kuriteoohvrite kaitse projekti IMPACT projektijuhi Gerttu Aaviku sõnul ei tea paljud inimesed piisavalt hästi, millised õigused neil pärast kuriteoohvriks sattumist on või millist abi on võimalik saada. Seetõttu tõi ta välja viis olulist sammu, mis aitavad taastumisega alustada.
Kuriteoohvrite kaitse projekti IMPACT projektijuht Gerttu Aavik. Foto: erakogu
1. Ära jää juhtunuga üksi
Pärast kuritegu püüavad paljud inimesed võimalikult kiiresti tavapärase elu juurde naasta ja loodavad, et raske kogemus möödub ajapikku iseenesest. Tegelikkuses võib just varakult saadud abi aidata ennetada trauma süvenemist ning muuta taastumise lihtsamaks.
Kuriteoohvrina on Eestis igal inimesel õigus tasuta ohvriabile, vajadusel psühholoogilisele toele ning teabele oma õiguste ja menetluse kohta.
„Kuriteoohvrina on Eestis igal inimesel õigus tasuta ohvriabile, vajadusel psühholoogilisele toele ning teabele oma õiguste ja menetluse kohta. Raskemate vägivallakuritegude korral on võimalik taotleda ka riiklikku hüvitist ning kasutada näiteks tugiisiku või tõlgi abi. Kahjuks ei jõua see info alati inimesteni õigel ajal,“ ütles Aavik.
Foto: Magnific
Tema sõnul ei lõpe kuriteo mõju inimese jaoks siis, kui menetlus algab. „Väga sageli algab just siis kõige keerulisem aeg, mil tuleb toime tulla hirmu, trauma ja ebakindlusega,“ lisas ta.
Kui juhtunu mõjutab und, tööd, suhteid või turvatunnet, tasub abi otsida võimalikult varakult. Mida varem inimene tuge saab, seda suurem on võimalus ennetada trauma süvenemist.
2. Võta ühendust ohvriabiga – ka siis, kui alles kaalud politseisse pöördumist
Paljud arvavad ekslikult, et ohvriabi on mõeldud üksnes raskete vägivallakuritegude ohvritele või et abi saamiseks peab olema politseile avaldus esitatud. Tegelikult võivad abi küsida kõik inimesed, kes on langenud kuriteo või vägivalla ohvriks, samuti nende lähedased.
Juhtunu mõistmine, turvatunde taastamine ja otsuse tegemine võivad võtta aega.
Pärast kuritegu ei pruugi inimene olla valmis kohe politseisse pöörduma. Juhtunu mõistmine, turvatunde taastamine ja otsuse tegemine võivad võtta aega. Politsei- ja Piirivalveameti 2025. aasta avaliku arvamuse uuringu kohaselt ei teavitanud 34% viimase 12 kuu jooksul kuriteo ohvriks langenud vastajatest politseid juhtunust ühelgi korral. See näitab, kui oluline on, et nõu ja tuge oleks võimalik saada ka enne politseisse pöördumise otsust.
Foto: Magnific
Ohvriabi aitab mõista, millised õigused inimesel on, pakub emotsionaalset tuge ning vajadusel suunab psühholoogilise abi, tugiisiku või teiste tugiteenuste juurde. Ohvriabi poole pöördumine ei kohusta politseile avaldust esitama ning kõiki otsuseid ei pea tegema kohe.
„Abi saamine ei tohiks sõltuda sellest, kas inimene suudab keerulises olukorras ise süsteemis õige ukse üles leida,“ rõhutas Aavik. Tema sõnul võib ohvriabi poole pöörduda ka siis, kui inimene alles kaalub politseisse pöördumist või vajab lihtsalt nõu ja selgitusi.
3. Tea oma õigusi ja küsi julgelt
Kuriteoohvrina ei pea inimene ise välja selgitama, millist abi tal on võimalik saada, selleks on olemas spetsialistid. Aaviku sõnul ei tea paljud inimesed aga endiselt, millised õigused neile seadusega tagatud on. „Õigused aitavad inimest ainult siis, kui ta neist teab ja oskab neid kasutada,“ sõnas ta.
Kuriteoohvril on õigus tasuta ohvriabile ja menetlust puudutavale teabele.
Kuriteoohvril on õigus tasuta ohvriabile ja menetlust puudutavale teabele. Samuti võib inimesel olla õigus psühholoogilisele abile, tugiisikule, tõlgile või hüvitisele. Kui midagi jääb arusaamatuks, tasub julgelt küsida nii ohvriabitöötajalt kui ka menetlejalt.
Foto: Magnific
4. Ära alahinda vaimset vägivalda
Vaimne vägivald jätab sageli nähtamatud, kuid sügavad jäljed. Seda kinnitab ka statistika – ligi kaks kolmandikku ohvriabisse pöördumistest on seotud vaimse tervise muredega, mille taga on sageli pikaajaline vaimne vägivald.
Mida varem inimene abini jõuab, seda suurem on võimalus ennetada trauma süvenemist ja toetada taastumist.
„Paljud ei oska oma kogemust esialgu isegi vägivallana ära tunda. Mida varem inimene abini jõuab, seda suurem on võimalus ennetada trauma süvenemist ja toetada taastumist,“ ütles Aavik.
Foto: Magnific
Pidev alandamine, ähvardamine, kontrollimine või hirmutamine võivad inimese vaimset tervist kahjustada sama tõsiselt kui füüsiline vägivald. Abi tasub otsida juba esimeste ohumärkide ilmnemisel.
5. Anna endale aega taastuda
Taastumine ei lõpe alati siis, kui uurimine või kohtumenetlus on läbi. Paljud inimesed vajavad tuge veel kuid või isegi aastaid hiljem. Seda kinnitab ka Sotsiaalkindlustusameti statistika.
Möödunud aastal sai traumast taastumist toetavat vaimse tervise abi 2292 inimest. Naiste tugikeskused pakkusid tuge 1908 naisele ning turvalist majutust vajas 127 naist, kes viibisid tugikeskuses keskmiselt kuu aega.
Taastumine on enamasti pikk protsess ning oluline on, et inimene ei peaks abi otsides süsteemis üksi toime tulema.
„Taastumine on enamasti pikk protsess ning oluline on, et inimene ei peaks abi otsides süsteemis üksi toime tulema,“ ütles Aavik. Tema sõnul vajavad inimesed sageli korraga nii emotsionaalset tuge, praktilist nõustamist kui ka turvalist keskkonda.
Kui oled sattunud kuriteo või vägivalla ohvriks või soovid toetada oma lähedast, ei tasu oodata, kuni olukord muutub talumatuks.
Ohvriabi pakub tasuta ja konfidentsiaalset nõustamist kõigile kuriteo- ja vägivallaohvritele. Abi saab ööpäev läbi ohvriabi kriisitelefonilt 116 006. Veebis saab nõu ja tuge küsida palunabi.ee veebivestluses, kus saab suhelda eesti, vene ja inglise keeles. Ohvriabitöötajad tegutsevad igas Eesti maakonnas.
