Tänu teaduse ja tehnoloogia kiirele arengule on viimase kahe aastakümne jooksul saavutatud Eestis märkimisväärne edu rinnavähi ravis ja varajases avastamises. Kui 2000. aastate alguses tuvastati varajases staadiumis vaid 41% juhtudest, siis täna saab varase diagnoosi juba kolmveerand rinnavähipatsientidest.
Varajane avastamine on endiselt kõige olulisem tegur rinnavähi edukas ravis ja elulemuse kasvus.
„Varajane avastamine on endiselt kõige olulisem tegur rinnavähi edukas ravis ja elulemuse kasvus,“ ütles Tartu Ülikooli Kliinikumi onkoloog dr Kersti Kallak. „Tänu sõeluuringu programmile ja naiste teadlikkuse kasvule jõuab meie juurde üha rohkem patsiente, kelle haigus on avastatud varakult. Rinnavähk on haigus, mida tänapäeval saab paremini hoida kontrolli all uute ravivõimalustega, õigeaegsel avastamisel on võimalus vähist terveneda.“
Varajase avastamise juhtude kasv on oluliselt mõjutanud ka patsientide elulemust. Tervise Arengu Instituudi raporti andmetel oli 2000.-2004. aastatel patsientide elulemus vaid 63%, kuid tänaseks on see tõusnud 82%-le. 2002. aastal alustati Eestis riiklikku rinnavähi sõeluuringuprogrammi, mis on loonud tugeva aluse haiguse varajaseks avastamiseks ning suurendanud varajases staadiumis diagnoositud juhtude arvu 30% võrra võrreldes eelnevate aastatega.
Foto: erakogu
Tänapäevane rinnavähi ravi on muutunud täpsemaks, säästvamaks ja patsiendikesksemaks. Kirurgilised meetodid võimaldavad üha sagedamini rinda säilitada või taastada, kiiritusravi on muutunud üksikasjalikumaks ja ohutumaks, uued bioloogilised ja sihtmärkravid hävitavad vähirakke väiksemate kõrvaltoimetega. Personaalmeditsiini ja geeniandmete kasutamine aitab luua igale patsiendile sobivaima raviplaani.
“Eesmärk ei ole ainult haigust ravida, vaid pakkuda terviklikku teekonda, mis toetab patsienti nii füüsiliselt kui ka vaimselt.”
„Meie eesmärk ei ole ainult haigust ravida, vaid pakkuda terviklikku teekonda, mis toetab patsienti nii füüsiliselt kui ka vaimselt,“ selgitas dr Kallak. „Patsiendi kõrval on multidistsiplinaarne meeskond – onkoloogid, kirurgid, radioloogid, psühholoogid, õed ja tugispetsialistid, kes aitavad tal kogu raviprotsessi jooksul toime tulla. See ühtne lähenemine on toonud tulemusi ja taganud paljudele naistele usu tulevikku.“
Rinnavähi patsientide vaimse tervise toetamiseks on Roche Eesti koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla onkoloogide ning patsientidega loonud lootuselille karbi, mis on osa laiemast tervikust.
Lootuselille karbist leiab teiste patsientide julgustavaid mõtteid ning kasulikku infot haiguse, ravi, elustiili ja tugigruppide kohta.
Esimese aastaga on lootuselille karbi saanud ligi 420 esmase rinnavähi diagnoosiga naist. Mitmed patsiendid on jaganud, et just see sümboolne kingitus aitas neil raske diagnoosiga toime tulla ja andis tunde, et nad pole oma teekonnal üksi.
Seda kinnitab ka statistika vastaval veebilehel www.lootuselill.ee, mis on aasta jooksul kogunud üle 4200 külastuse.
„Lootuselill on midagi enamat kui kingitus – see on sõnum, et iga patsient väärib hoolt, mõistmist ja lootust,“ sõnas Roche Eesti esindaja ja projekti eestvedaja Anu Vuks. „Emotsionaalne tugi on rinnavähi ravis sama oluline kui füüsiline ravi. Väike soe žest võib aidata patsiendil leida jõudu, et astuda vastu eesootavale teekonnale.“
Kuigi rinnavähki haigestumine on Eestis endiselt kasvutrendis, on suremus tänu teaduse ja ravi arengule languses. Eksperdid usuvad, et järgmised aastad toovad veelgi täpsemad ja isikupärasemad lahendused, mis muudavad rinnavähi üha enam täielikult ravitavaks või krooniliselt hallatavaks haiguseks.
