Pühade ajal eelistatakse üha enam kanaliha
Kanaliha eelistamine jõulude ajal ja aastavahetusel kasvab Eesti peredes hoogsalt iga aastaga – möödunud pühadehooajal kasvas Talleggi kanatoodete müük võrreldes eelmise aastaga ligi 5%. Kodumaise linnulihatootja Talleggi andmetel soetavad Eesti tarbijad pühadelaua katmiseks nii juba maitsestatud kujul kanatooteid, nagu ahjukarbid ja ahjukanad, kui ka värsket kanaliha. Sama trendi toetab ka aasta-aastalt kasvav linnuliha tarbimine, mis 2013. aastal oli 23,2 kg inimese kohta aastas. “Tarbijate lemmikuks on pühade […]
Koolide kaasajastamisele eraldatakse eurotoetustest üle 200 miljoni
2020. aastani kestval Euroopa Liidu (EL) uuel eelarveperioodil on Eestis koolivõrgu korrastamiseks kavandatud investeerida pea 241 miljonit eurot, millest 204 miljonit eurot tuleb EL-i struktuurifondidest. Lõviosa programmist ehk 231 miljonit eurot kulub koolide kaasajastamisele, kus 2023. aastaks peaks olema uuendatud 115 000 ruutmeetrit pinda, selgub rahandusministeeriumi koostatud struktuuritoetuste meetmete nimekirja eelnõust. Hariduslike erivajadustega toomiseks tavakoolidesse […]
Oskusteta ja töötuid noori rakendavad tööandjad saavad palgatoetust
Alanud aastal käivitub töötukassas teenus “Minu esimene töökoht”, mille sihtrühm on 17-29-aastased noored ja teenuse sisu palgatoetuse maksmine ning koolituskulude hüvitamine tööandjale, kes neid noori tööle võtavad. Selle aasta algusest maksab töötukassa “Minu esimene töökoht” teenuse raames erialaoskuste ja töökogemusteta noore tööleaitamiseks tööandjale palgatoetust ja hüvitab koolituskulu, teatas töötukassa. Teenuse sihtrühm on 17-29-aastased noored, kes […]
Rahva Raamatu enim müüdud autor lõppenud aastal oli Vahur Kersna
Rahva Raamatu 2014. aasta müüduima raamatu kirjutas Vahur Kersna, kelle novembri lõpul ilmunud raamat “Ei jäta elamata” kirjeldab autori võitlust raske haigusega. “Vahur Kersna tuli ja võitis,” kommenteeris Rahva Raamatu turundusjuht Airi Ilisson-Cruz. “Vähem kui kuu ajaga, ehk juba jõulude-eelselt positsioneerus see edetabeli tipus ja on tänaseks kindlalt ületanud ka tema eelmise raamatu “7X7″ müüginumbrid.” […]
Tartus ja Tallinnas soleerib tenor Endrik Üksvärav
3. jaanuaril kell 12.00 kõlab Tartu Jaani kirikus tenor Endrik Üksvärava esituses Schuberti „Talvine teekond“. Pühapäeval, 4. jaanuaril kell 18.00 laulab Üksvärav Tallinnas Mustpeade majas toimuval kontserdil „Uusaastabarokk“. Schuberti tsükli „Talivine teekond“ 24-st osast kõlavad Tartus toimuval kontserdil 12. Klaveril saadab Jorma Toots. Kontsert toimub II Tartu Talvefestivali raames. Kontserdil „Uusaastabarokk“ laulab Endrik Üksvärav Bachi […]
Rävala parkimismaja pakub tormivarju
EuroPargi Rävala parkimismaja Tallinnas pakub eeloleval ööl kesklinna autodele hea hinnaga tormivarju. Ilmaprognoosi kohaselt on täna öösel oodata marutuult kiirusega kuni 32 m/s. Niisugune tuul võib maha rebida ja ringi lennutada liiklusmärke, puid ja oksi, mis tänavale pargitud sõidukit tõsiselt kahjustada võib. ESTOFEX lubab 2. jaanuariks Eestisse ka äikest, kusjuures mere kohal on tornaadode ja […]
ARVUTI- JA INFORMATSIOONIEETIKA – mida selle all mõistetakse?
Arvuti- ja informatsioonieetika kui teadusharu tekkis seoses arvutitehnika arenguga. Terminit “arvutieetika” hakati kasutama 1970. aastatel. See tähistab rakenduseetika ala, mis tegeleb arvutite kasutuselevõtu tõttu esile kerkinud, muutunud või süvenenud eetiliste küsimustega. Moraaliprobleemid saavad digitaalses kontekstis uue dimensiooni. Kaasajal on arvutid igapäevaelus väga olulised. Küberruumis on inimsuhtluse vormid muutunud, näiteks kiirenevad interneti tingimustes suhtlemisvõimalused ja kasvab […]
11 olulist indiaani tarkust
Erinevalt paljudest üldlevinud traditsioonidest ei ole indiaanlaste vaimne õpetus leitav pühakirjadest. See on alati olnud ja on seda tänasenigi igat päeva läbiv elukangas ning toetub kogemustele. Neilt on, mida õppida. Me ei ela enam maaga kooskõlas ning terve planeedi tulevik sõltub sellest, kas suudame tasakaalu taastada või mitte. Vajame abi, vajame algõpetust, et mõista nii […]
Kas sina teadsid, et korallrahul elab 3000-4000 loomariiki?
Korallrahu iga ruutsentimeeter on hõivatud: pisikesed kalad, haid, karploomad, vähilised, merihobukesed, käsnad, mureenid, raid ja tuhanded teised loomad on selle ülerahvastatud paiga sagedased külalised. Kõige suuremal hulgal leiab riffidel niisuguseid kauneid mitmevärvilisi kalu nagu meriroos-ahven. Kõige väiksemad kalad ujuvad tuhandete kaupa, koondudes õõtsuvatesse ridadesse, et niiviisi liikudes kiskjaid segadusse ajada. Ent ettevaatust barrakuudadega! Need suured […]
