TERVIS on heade uudiste portaali GoodNews keskkond ja kogukond kõigile, kes väärtustavad tervist. Siit leiad lood, mis innustavad liikuma, tervislikumalt toituma ja tegema paremaid valikuid, et elada täisväärtuslikku elu. Autorid jagavad sinuga nõuandeid, teaduspõhiseid tarkusi, inimlikke lugusid tervenemistest ja inspireerivaid kogemusi – sõna saavad arstid, terapeudid, treenerid ja tervislikust elust unistavad inimesed. Milline on sinu parim tervisenipp? Saada vihje: vihje@goodnews.ee.
Organism vajab rohkem kui 40 erinevat toitainet säilitamaks head tervist ja mitte ükski toit ei sisalda neid kõiki. Tänapäeval poes saadaval olev toiduvalik aitab kaasa erinevate toiduainete tarbimisele. Loomulikult võib mitmekülgselt toituda.
Vaim ja keha on omavahel nii tugevalt seotud, et kui juhtud mõne viiruse külge saama, oleneb palju psüühikast, kui kaua ja raskelt sa tõbe põed. Siin on mõned kasulikud näpunäited, kuidas jääda.
Haprad, lõhenevad, pehmed või õhukesed küüned on üsna tavaline probleem. Seda esineb umbes 20% Euroopa ja Põhja-Ameerika rahvastikust ning umbes 2 korda sagedamini naistel. Hapraid küüsi iseloomustavad kas pikipidised lõhed või ristipidine kihtide eraldumine küüne vabast servast..
Eelmisel kevadel lisandus Rimi keti laia puuviljavalikusse suurem kollane ja maitselt magusam Golden õun. Senini müüdi kauplusteketis vaid sama õunasordi väiksemat vilja. Sortimendi laiendamise põhjuseks oli Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuhi Andrija Lilleoja.
1. Ära unusta hommikusööki
Hommikusöök peaks olema päeva põhitoidukord, millest sa saad piisavalt stardienergiat päevatoimetusteks. Korralik hommikusöök vähendab vajadust vähem tervislike vahepalade järele ja seega on hommikusöögi sööjatel väiksem risk muutuda ülekaaluliseks. Hommikut on.
Nahahooldusele tuleks pöörata tähelepanu küll aasta läbi, kuid tasub teada, et kevadel tunneb nahk eriti suurt puudust kreemidest. Tuule käes karedaks muutunud nahk vajab niisutavat kreemi, ereda päikese vastu aga päikesekaitsekreemi.
Kevadiste nahaprobleemide.
Tervishoiu hea tahte leppele andsid täna riigikogu valges saalis allkirja 16 organisatsiooni esindajad, kokku osales leppe väljatöötamisel 22 organisatsiooni.
Leppe allkirjastasid Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts, Eesti Eratervishoiuasutuste Liit, Eesti E-tervise Sihtasutus, Eesti Haigekassa, Eesti.
Eesti Olümpiakomitee eestvedamisel ja Eesti Kultuurkapitali rahastamisel said 10 Eesti spordikompleksi endale elustamisaparaadi AED (Automated External Defibrillator) ehk defibrillaatori.
Eestis on aastas ligikaudu 3000 äkksurma (Sipria 2006). Äkksurm võib tabada peaaegu igaüht. Sport.
Liighigistamine (hüperhidroos) on higistamine tugevamal määral, kui vajalik keha normaalseks soojaregulatsiooniks. Arvatakse, et kuni 3% rahvastikust kannatab tõsise liighigistamise ehk hüperhidroosi all. Mõnede uuringute järgi peab end ~25% inimestest “tugevateks higistajateks”,vähemalt aeg-ajalt.
Probleem.
Verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama Märjamaa Valla Rahvamajja (Sauna 2) 30. jaanuaril kell 10.00-14.30.
Viimati käis Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus Märjamaal 4. oktoobril, mil doonoripäeva külastas 88 inimest, kellest verd.
