EESTI ELU võiks meie kõigi abiga olla parim elu, mida elada ja parim paik, kus elada, eks!? Kõik, mis meie kodumaal head toimub, jõuab varem või hiljem siia leheküljele, kui sina sellest meile teada annad. Siin saad osa kõigest, mis teeb Eestist kodu – olgu selleks väikesed külaalgatused, pühendunud inimesed, kohalikud traditsioonid või argised, ent tähendusrikkad lood elust üle kogu Eestimaa. Head uudiseid on väärt kajastamist, saada vihje: vihje@goodnews.ee.
Eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi elas 2020. aasta alguse seisuga Eestis 894 336. See on 68% elanikest, kelle emakeel on teada. Eesti elanikud rääkisid kokku 231 eri emakeelt.
Statistikaameti juhtivanalüütiku Ethel Maasingu sõnul.
Homsest alates jälgivad Tallinna Munitsipaalpolitsei ametnikud maskikandmise kohustusest kinnipidamist Maardus ja Tallinn-Maardu ühistranspordis.
“Nädal tagasi toimunud mupo maskikontroll ja -jagamine Tallinna ühistranspordis näitas, et linnarahvas on valdavalt tubli maskikandja. Kuna kogu aktsioon osutus.
Täna on emakeelepäev, mida tähistatakse 1996. aastast luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil.
Heade uudiste portaal avaldab minister Liina.
President Kersti Kaljulaid kuulutas emakeelepäeval välja presidendi rahvaluule kogumispreemia tänavused laureaadid.
„Meie keel ja lugude-laulude Eesti elab vaid siis, kui me ise ja igapäevaselt suhtume hoole ja armastusega oma emakeelde. Me saame seda.
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo esindus avati Narvas.
„Euroopa Parlamendis töötatud aastate jooksul on Yana Toomil õnnestunud luua väga tõhus süsteem oma büroo näol, mis on aja jooksul muutunud mitte ainult.
Viiruse leviku tõkestamiseks alustas Tallinn sel nädalal teavituskampaaniat neis kortermajades, kus on kõrge nakkusnäitaja. Neis majades jagatakse elanikele meditsiinilisi maske, mis pannakse iga korteri postkasti.
Abilinnapea Betina Beškina sõnul tuleb koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.
12. märtsil kutsus Eesti kokku ÜRO Julgeolekunõukogu kõrgetasemelise virtuaalistungi Krimmi teemal. Arutelu avas ja juhtis Eesti välisminister Eva-Maria Liimets.
Istung märkis seitsme aasta möödumist.
Valitsus kiitis heaks Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse eelnõu, mis lubab sel õppeaastal muuta eksamite toimumise aegu ning korraldada täiendavaid lisaeksameid. Samuti luuakse võimalus selleks, et kogu põhikooli ja gümnaasiumi ulatuses kasutada hindamisel.
Justiitsministeerium kavandab ukraina ja rumeenia keeltes vandetõlgi eksami korraldamist.
Vandetõlgiks võib saada teovõimeline isik, kes on omandanud vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureusekraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses.
Kõige mustem stsenaarium pole õnneks täitunud ja töötute arv pole kõrgustesse hüpanud – praegu on töötuid veidi üle 57 000. Ja loodetavasti ei tule neid ka juurde, sest lisaks märtsikuu palgatoetusele on.
