Maria Baydari juhitud ÜLIMINA laager keskendub osalejate enesevaatlusele, aidates neil mõista oma tõelisi soove ja vajadusi ning eristada neid teiste ootustest. Laagri käigus saavad osalejad võimaluse analüüsida oma seniseid valikuid, jagada kogemusi ning märgata oma tugevusi läbi grupitöö ja tagasiside. Kogemused ja taipamised aitavad neil luua sügavamat kontakti iseendaga ning rakendada saadud teadmisi igapäevaelus. Laagri eesmärk on toetada osalejate teadlikku enesearengut turvalises ja professionaalses keskkonnas.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kas valikud, mida iga päev teeme, lähtuvad meie enda soovidest või oleme märkamatult õppinud elama teiste ootuste järgi? Maria Baydari möödunud aasta ÜLIMINA laagris võtsid osalejad kolmeks päevaks aja maha, et vaadata lähemalt oma seniseid valikuid, vajadusi ja harjumuspäraseid käitumismustreid. Mitme osaleja jaoks tõi see kaasa selgema arusaama sellest, mida nad ise tegelikult tahavad ning kui palju olid nende elu seni mõjutanud teiste soovid ja ootused.
Laagris osalenud Reili mõistis laagris, kui palju oli ta seni elanud teiste tahte järgi. Kolme päeva jooksul kogetu aitas tal vaadata oma senistele valikutele teise pilguga ning mõelda, millises suunas ta ise edasi liikuda soovib. „Sain tagasi oma tahtmise ja väe. Näen nüüd oma elu uut teed ja tean täpselt, mida ma tegema pean,“ kirjeldab ta.
Ka teised osalejad tõid esile oma soovide parema mõistmise, eheduse ja julguse ennast vabamalt väljendada. Andra avastas laagris, kui kerge võib olla ehe olemine, Essi hakkas sügavamalt mõtestama oma valikute põhjuseid ning Kerli tundis ära, et suur osa laagris kuuldust oli temas juba varem olemas olnud, kuid ta ei olnud osanud seda enda jaoks sõnastada. „Kõik, mida õpetati, on alati mu sees olemas olnud, aga mul oli vaja kuulda seda kellegi käest, kes oskab neid mõtteid väljendada nii, nagu mina ei ole osanud,“ räägib Kerli.
„Kõik, mida õpetati, on alati mu sees olemas olnud, aga mul oli vaja kuulda seda kellegi käest, kes oskab neid mõtteid väljendada nii, nagu mina ei ole osanud.“
Tema jaoks oli seni üheks kõige keerulisemaks teemaks tühjuse tunne, millega kaasnes küsimus, kes ta on ilma tugevate emotsioonide ja läbimõeldud enesepildita. Kui ta lubas endal kogunenud tunded välja elada, muutus ka senine arusaam tühjusest. „Sain aru, et tühjus ei ole hirmus, vaid puhtus ning ma olen täpselt see, kes tuleb otse, ilma ette mõtlemata ja planeerimata, milline ma olen.“
Teiste pilk aitab enda tugevusi märgata
Enda sisse vaatamine ei tähendanud osalejate jaoks üksnes omaette olemist, sest olulised taipamised sündisid ka ühistes praktikates, vestlustes ja kaaslaste peegeldustes. Merlinile sai laagris selgeks, et teised näevad temas rohkem potentsiaali ja väge, kui ta ise on harjunud endas märkama. Eriti jäi talle meelde ühine ring, kus osalejad said üksteisele head öelda ning pidid samal ajal õppima ka tunnustust vastu võtma. „Ma vaatasin enda sisse, võitlesin, alistusin ja tegin ära,“ räägib Merlin laagris kogetust.
Ühises ruumis tekkivat mõju peab oluliseks ka Gertrud, kes on ÜLIMINA laagrites osalenud korduvalt. Tagasi ei too teda üks kindel praktika, vaid inimesed ja nende vahel tekkiv sünergia, mille kaudu saab ta ka iseennast teise pilguga vaadata. „Taipasin, mille pärast ma ikka ja jälle laagrisse valin tulla – põhjuseks on kõik need inimesed, kes laagrisse tulevad, ühtses ruumis loodav sünergia ning see, kuidas mina iseennast selles ruumis kogen,“ selgitab ta.
Kui igapäevaelus jääb tagasiside sageli tööülesannete, saavutuste või eksimuste tasandile, siis laagris kogesid osalejad võimalust vaadata ennast ilma tavapäraste rollideta.
Kui igapäevaelus jääb tagasiside sageli tööülesannete, saavutuste või eksimuste tasandile, siis laagris kogesid osalejad võimalust vaadata ennast ilma tavapäraste rollideta. Nii sai kellegi teise tähelepanekust või tunnustusest peegel, mis aitas märgata seni varju jäänud tugevusi, julgust ja võimekust.
Taipamised saavad tähenduse igapäevaelus
Laagris tekkinud emotsioonid võivad olla tugevad, kuid kogemuse tegelik väärtus selgub pärast koju naasmist, kui värsked taipamised tuleb siduda töö, suhete ja igapäevaste valikutega. Eve mõistis laagris, et igapäevaste kohustuste kõrval peab ta jätma piisavalt aega ja jõudu ka iseendale: „Ma saan iga päev anda oma parima, kui kuulan oma sisetunnet, sean sisse ennast toetavad rutiinid ning astun edasi jõukohaste sammudega. Samal ajal olen enda vastu leebe, aga aus.“
Triinu sidus oma laagris tekkinud taipamised elu mõttega ning hakkas otsima võimalusi, kuidas seda tunnetust erinevatesse eluvaldkondadesse kaasa võtta. Kairi jaoks sai keskseks tahe, mille tähtsust ei olnud ta varem samal määral teadvustanud, kuid laagrist võttis ta kaasa ka praktikad, millega iseseisvalt edasi töötada. „Minu arvates õppisin ma selles laagris ka hingama – praegu on tunne, et enne ma ei osanudki hingata,“ lausub Kairi.
Tänavune laager keskendub ühendusele eluga
Oma tahte märkamine, ehedus, usaldus ja sisemine jõud on olulisel kohal ka sel aastal 30. oktoobrist 1. novembrini toimuvas ÜLIMINA laagris, mis kannab nimetust „Ühenduses eluga“.
Tänavuses laagris kasutatakse praktilisi, kehalisi ja emotsionaalseid tööriistu, mis aitavad osalejatel märgata oma tegelikke soove ja vajadusi, vaadata üle harjumuspäraseks kujunenud mustrid ning luua sügavamat kontakti iseenda ja teistega. Kogu protsessi juhivad Maria Baydari kõrval professionaalsed juhendajad ja praktikud ning vajaduse korral saavad osalejad ka individuaalset tuge.
Baydari sõnul loob laager võimaluse võtta igapäevasest elutempost samm tagasi ning pöörata tähelepanu sellele, mis jääb tavapäraselt sageli märkamata. „Me ei paku valmis vastuseid ega ulmelisi lubadusi, vaid toetame osalejat protsessis, milles ta saab jõuda oma terviklikkusest tuleneva julguseni – teadlikult, turvaliselt ja koos professionaalsete juhendajatega,“ lubab Baydar.
