16.–19. juulini Illiku laiul toimunud I Land Soundi festivalil esitleti rahvusvahelise kunstikollektiivi Non Grata eestvedamisel 12 meetri kõrgust hiigelinstallatsiooni „Mäng“, mis ühendab installatsiooni- ja performance-kunsti, tule, heli ning audiovisuaalse interaktiivsuse. Skulptuur kujutas kahe maskiga näotut inimest, käsitledes tänapäeva inimese killustunud ja mitmekihilist identiteeti, kus külastajate näod projitseeriti skulptuuri näole, muutes teose pidevalt muutuvaks kollektiivseks portreeks. Installatsiooni kulminatsiooniks oli tuleskulptuuri-performance, mis lisas teosele rituaalse mõõtme ning sümboliseeris muutumist ja taassündi. Projektis osales rahvusvaheline kunstnike ja vabatahtlike meeskond ning festivalil sulandus installatsioon, performance, muusika ja publiku osalus üheks terviklikuks kogemuseks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
16.–19. juulini Illiku laiul toimunud I Land Soundi festivalil kerkis rahvusvahelise kunstikollektiivi Non Grata eestvedamisel 12 meetri kõrgune hiigelinstallatsioon „Mäng“. Kunstnik Al Paldroki kavandatud teos kujunes üheks festivali maamärgiks, ühendades installatsiooni- ja performance-kunsti, tule, heli ning audiovisuaalse interaktiivsuse.
Monumentaalne skulptuur kujutas kahe maskiga näotut inimest, kelle kaudu käsitleti tänapäeva inimese killustunud identiteeti. Kaks maski viitasid nii inimese sisemisele kahestumisele kui ka erinevatele rollidele ja reaalsustele, milles inimesed igapäevaselt tegutsevad.
Digitaalsete keskkondade, avataride ja tehisintellekti ajastul ei piirdu identiteet enam ühe kindla näoga. Inimene võib eri keskkondades võtta korraga mitmeid rolle ning esitleda endast erinevaid versioone. Just seda pidevalt muutuvat identiteeti installatsioon publikule peegeldaski.
Külastajate näod said hiigelskulptuuri identiteediks
Teose keskmes oli näo otsimine mängu ja publiku osaluse kaudu. Spetsiaalse audiovisuaalse projektsioonilahenduse abil kuvati skulptuuri näole festivali külastajate nägusid. Nii sai iga osaleja hetkeks hiigelinstallatsiooni identiteediks ning teos moodustas festivali jooksul pidevalt muutuva kollektiivse portree. Installatsioon ei olnud seega üksnes vaatamiseks loodud objekt, vaid elas ja muutus koos publikuga.
Spetsiaalse audiovisuaalse projektsioonilahenduse abil kuvati skulptuuri näole festivali külastajate nägusid.
Teos haakus I Land Soundi tänavuse teemaga „Mängime mängu“, mis kutsus külastajaid ületama piiri mängija ja pealtvaataja vahel. Festivali kunstiprogrammis uuriti mängu kui rituaali, strateegiat, identiteedi kujundajat ning simulatsiooni ja tegelikkuse kohtumispaika. Non Grata installatsioon tõi need teemad kokku monumentaalses vormis, andes publikule võimaluse ise teose tähenduse ja väljanägemise kujunemises osaleda.
Tuli muutis skulptuuri rituaalseks ruumiks
Installatsiooni kulminatsiooniks kujunes Al Paldroki ja Taje Paldroki loodud suurejooneline tuleskulptuuri-performance. Valguse, tule ja liikumise kaudu muutus hiigelinstallatsioon ajutiseks rituaalseks ruumiks.
Tuli ei olnud seejuures üksnes visuaalne efekt, vaid teose oluline osa, mis sümboliseeris muutumist ja taassündi. Päeval mõjus „Mäng“ monumentaalse ruumiobjektina, öösel ärkas see aga video-, valgus- ja tuleprojektsioonide abil uuel kujul ellu.
Teos sündis tänu rahvusvahelisele meeskonnale
Hiigelinstallatsiooni ehitamises ja performance’ites osales rahvusvaheline kunstnike ning vabatahtlike meeskond. Kaasa lõid Make Like A Tree ja Vladimir Pavluk Ukrainast, Akie Doi, Seira ja Sayako Shiratori Jaapanist, Gulianna Califano Itaaliast, Alan Schacher Austraaliast, Ursula Maria Probst Austriast, Steve Vanoni Ameerika Ühendriikidest ning TitisMagic Soomest.
- Eestist osalesid Patrick Tammsaar, Mihkel Vällik, Georg Laur, Johanna Lepasaar, Liisa Kivimäe, Ralf J, Sten-Martin Sinisaar, Arvo Säilev, Siim Kuljus, Martin Serglov, Mary S, Magnar Freimuth, Peeter Nieler, Aleksander Eeri Laupmaa, Kadi Põder, Hannes Paldrock, Hortensia ja Eliise Saar.
Neli päeva kestnud festivali jooksul kujunes „Mängust“ pidevalt muutuv kohtumispaik, kus installatsioon, performance, muusika ja publiku osalus sulasid üheks terviklikuks kogemuseks.
