Lääne-Euroopas toimunud kuumalained tuletavad meelde vajadust valmistuda kõrgete temperatuurideks, mis võivad Eestis olla ohtlikumad, kuna inimesed pole nii hästi kuumaga kohanenud. Oluline on regulaarselt vett juua juba enne janutunnet ning jälgida vedelikupuuduse ja ülekuumenemise esimesi märke, eriti riskirühmade puhul nagu eakad, lapsed ja krooniliste haigustega inimesed. Päikesekaitsekreemide kasutamine ning järskude temperatuurimuutuste vältimine konditsioneeriga aitavad tervist hoida. Samuti soovitatakse kuuma ajal alkoholi tarvitamist vältida, kuna see suurendab dehüdratsiooni ja kuumarabanduse riski.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Suve alguse kuumalained Lääne-Euroopa tuletasid meelde, et äärmuslikuks kuumuseks tasub valmistuda. Apteeker selgitab, millele lisaks vee joomisele tähelepanu pöörata, kui kuumalaine tabab Eestit või suvist välisreisi.
Kuumalaine võib Eestis osutuda eriti ohtlikuks, sest siinsed elanikud ei ole sageli nõnda kõrge kuumusega nii hästi kohanenud kui lõunapoolsete riikide elanikud. Isegi 28-30 kraadi võib saada organismile ootamatult tõsiseks katsumuseks.
Foto: Magnific
Eriti oluline on oskus ära tunda esimesi märke, mil keha hakkab üle kuumenema või vedelikupuudusesse jääma. „Esmased sümptomid võivad tihtipeale jääda märkamata,“ hoiatab Võru Rimi Benu apteegi farmatseut Helina Kivi. „Vedelikupuuduse esmased sümptomid on janu, suukuivus, harv tualetti külastamine ja tumedam uriin, peavalu, väsimus ning pearinglus,“ loetleb ta.
Seetõttu on soojade ilmade üks tähtsamaid reegleid regulaarne vee joomine. „Kuna keha kaotab leitsaku ajal palju vedelikku, tuleb vedelikku tarbida ennetavalt. Vett peaks jooma juba siis, kui janutunnet pole veel isegi tekkinud,“ räägib farmatseut.
Foto: Magnific
Esimesed ohumärgid ei pruugi end koheselt ilmutada
Enim ohustab kuumalaine eakaid, imikuid ja väikelapsi, kuid valvsamad peaksid olema ka krooniliste südame- ja veresoonkonnahaigustega inimesed, diabeetikud ning rasedad. „Inimesed, kes kasutavad igapäevaselt retseptiravimeid, peavad eriti hoolikalt jälgima, kas mõni vererõhuravim või diureetikumid võib suurendada vedelikukaotust või kuumatundlikkust,“ toob Kivi välja.
Inimesed, kes kasutavad igapäevaselt retseptiravimeid, peavad eriti hoolikalt jälgima, kas mõni vererõhuravim või diureetikumid võib suurendada vedelikukaotust või kuumatundlikkust.
Kui keha hakkab üle kuumenema, on sümptomid ilmsemad. „Kui inimene täheldab kuumatunnet, nõrkust, iiveldust, tugevat peavalu ja pulss on kõrge, tuleks otsida päikesevarju või jahedamat kohta ning juua rohkelt vett, et aidata kehal jahtuda,“ õpetab farmatseut. Kui kuumal päeval tekib koordinatsioonihäire, teadvuse hägunemine või kehatemperatuur tõuseb väga kõrgele, võib tegemist olla juba kuumarabandusega, mis vajab kibekiiret arstiabi.
SPF kaitseb nahka, liiga külm konditsioneer võib teha aga karuteene
Suvisel ajal on päikesekaitsevahendite kasutamine kriitilise tähtsusega. „Eestis võiks kasutada vähemalt SPF 30 päikesekaitsekreemi. Lastel ja inimestel, kellel on väga hele nahk või kui on tarvis pikemalt õues viibida soovitaksin kasutada SPF 50 kreemi, mis annab parema kaitse,“ selgitab farmatseut. „Päikesekaitse põhimõtete eiramine kahjustab nahka. See toob kaasa naha kiirema vananemise ning on suur oht melanoomi tekkeks,“ täpsustab ta.
Foto: Magnific
Kuuma ilma ajal kiputakse autos või kontoris konditsioneeri väga külma režiimi peale seadistama, kuid suur temperatuurivahe võib kahjustada tervist. Apteekri sõnul peaks proovima vältida järske temperatuurimuutuseid. „Praktiliselt võiks temperatuurivahe jääda maksimaalselt kaheksa kraadi piiresse. Kui väljas on näiteks 30 kraadi, võiks siseruumis või autos olla minimaalselt 22 kraadi,“ selgitab Kivi.
Foto: Magnific
Liiga külmaks jahutatud ruum võib põhjustada ebamugavust, limaskestade kuivust, lihaspingeid ning tundlikel inimestel hingamisteede vaevusi. „Oluline on ka jälgida, et konditsioneer ei puhuks pidevalt otse näkku, kaelale või kehale.“
Alkohol suurendab kuumarabanduse riski
Tervisele on eriti ohtlik kuumalaine ajal alkoholi tarvitamine, mis suurendab märgatavalt kuumarabanduse riski. „Alkohol soodustab vedelikukaotust ja süvendab dehüdratsiooni. Ühtlasi laiendab see veresooni, mis võib esmalt tekitada jahutava efekti,“ sedastab apteeker.
Foto: Magnific
Alkohol halvendab otsustusvõimet, mistõttu inimene ei pruugi märgata ülekuumenemise sümptomeid ega joo seetõttu piisavalt vett. „Kuumalaine ajal on eriti oluline vältida alkoholi tarvitamist olukordades, kus viibitakse pikalt päikese käes, tehakse füüsilist tööd, sporti või muid tegevusi, mis viivad kehast vedelikku välja.“
Kuumalaine võib ootamatult tabada igaüht. Seetõttu tasub kuumadeks päevadeks teadlikult valmistuda: kaitsta nahka, juua piisavalt vett ning vältida nii alkoholi kui ka järske temperatuurimuutusi.
