Soome televisioon jõudis nõukogude ajal Eesti lasteni, pakkudes neile filme, sarju, muusikat ja reklaame, mis avasid ukse lääneliku kultuuri ja eluviisi juurde. See mõjutas eriti 1970. ja 1980. aastatel sündinud põlvkonda, kellel oli piiratud ligipääs muule maailmale. Soomekeelsed subtiitrid aitasid noortel õppida soome keelt ning muusikasaated kujundasid nende maitseid. Lisaks tutvustasid reklaamid tarbimiskultuuri ja eluviise, mis erinesid Nõukogude Eesti omast. Televaatamine oli paljudes Eesti kodudes igapäevane ning mõjutas kultuurilisi eelistusi ja maailmapilti.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Soome televisioon tõi nõukogude ajal Eesti lasteni seriaalid, filmid, popmuusika ja reklaamid, mis erinesid täielikult neid ümbritsevast argipäevast. Dokumentalist, produtsent ja režissöör Kiur Aarma meenutas Tallinna Teletorni fookuspäeval „Välismaine nõukaaeg“, kuidas põhjanaabrite telepilt kujundas ühe põlvkonna maailmapilti ning avas ukse läänelikku kultuuriruumi.
Soome televisiooni mõju oli Aarma sõnul eriti tugev 1970.–1980. aastatel sündinud põlvkonnale, kelle lapsepõlves oli ligipääs muule maailmale piiratud. Teleekraanilt nähtud filmid, seriaalid ja muusikasaated pakkusid võimalust avastada elu, mis jäi teisele poole raudset eesriiet.
Teleekraanilt nähtud filmid, seriaalid ja muusikasaated pakkusid võimalust avastada elu, mis jäi teisele poole raudset eesriiet.
See ei tähendanud üksnes teistsugust meelelahutust. Soome televisioon tutvustas ka teistsugust elukorraldust, suhtlemisviisi, muusikat ja visuaalset kultuuri ning aitas kujundada arusaama sellest, milline võib elu väljaspool Nõukogude Liitu olla.
Spetsiaalsed plokid tõid Soome telepildi Eesti kodudesse
Aarma lapsepõlvekodus sai Soome televisiooni vaatamine võimalikuks tänu televiisorisse paigaldatud spetsiaalsetele hääle- ja värviplokkidele. Need paigaldas peretuttav, kes aitas põhjanaabrite telepilti tuua paljudesse Eesti kodudesse ning jõudis aastaid hiljem ka Aarma ja Jaak Kilmi dokumentaalfilmi „Disko ja tuumasõda“.
Selliste tehniliste lahenduste abil avanes teleekraanil maailm, mille nägemine ei olnud toonases ühiskonnas sugugi enesestmõistetav. Soome televisiooni vastuvõtmine kujunes paljudes Põhja-Eesti peredes igapäevaelu osaks ning nähtud saadetest räägiti hiljem ka sõprade ja koolikaaslastega.
Telepildi vahendusel jõudsid Eesti vaatajateni läänelikud seriaalid, rahvusvahelised filmid ja popmuusika, mida kohalikud kanalid ei pakkunud. Nii tekkisid ühised vaatamiskogemused, mis saatsid tervet põlvkonda ning on jäänud selle kultuurimällu tänaseni.
Soomekeelsed subtiitrid aitasid keelt õppida
Soome televisiooni vaatamine andis lisaks meelelahutusele võimaluse õppida ka soome keelt. Filmide ja seriaalide soomekeelsed subtiitrid aitasid seostada kuuldut kirjapildiga ning muutsid põhjanaabrite keele paljudele lastele ja noortele tuttavaks.
Keeleoskus kujunes järk-järgult televaatamise loomuliku osana. Saadete sisust arusaamiseks ei olnud alati vaja teadlikult õppida, sest korduvad väljendid, subtiitrid ja visuaalne kontekst aitasid tähendusi mõista.
Saadete sisust arusaamiseks ei olnud alati vaja teadlikult õppida, sest korduvad väljendid, subtiitrid ja visuaalne kontekst aitasid tähendusi mõista.
Muusikasaated kujundasid omakorda noorte maitset ning tutvustasid artiste ja muusikastiile, mis ei pruukinud Nõukogude Eesti ametlike kanalite kaudu kuulajateni jõuda. Televisioonist saadud mõjutused kandusid edasi muusikavalikutesse, riietusse ja noorte omavahelistesse vestlustesse.
Reklaamid olid sama põnevad kui saated
Erilise nähtusena meenutas Aarma Soome telereklaame, mida jälgiti Eesti peredes sageli sama suure huviga kui saateid. Reklaamides näidatud tooteid ei olnud siin võimalik osta, kuid just seetõttu mõjusid värvilised ja hoogsad klipid pilguheiduna kättesaamatusse maailma.
Reklaamid näitasid kaupu, kaubamärke ja tarbimiskultuuri, mis erinesid teravalt kohalike poodide tegelikkusest. Nende praktiline eesmärk ei olnudki Eesti vaataja jaoks esmatähtis, sest reklaamitavaid tooteid polnud võimalik ostma minna. Ometi pakkusid klipid teavet selle kohta, kuidas mujal elatakse, mida süüakse ja milliseid võimalusi peetakse tavaliseks.
Vaata Kiur Aarma täispikka ettekannet!
Vaata videost Kiur Aarma meenutusi Soome televisioonist ning sellest, kuidas põhjanaabrite telepilt kujundas nõukogude ajal kasvanud laste maailmapilti, keeleoskust ja kultuurilisi eelistusi.
GoodNewsi videosari „Aken teise maailma“ toob vaatajani Tallinna Teletorni fookuspäeva „Välismaine nõukaaeg“ ettekanded ja vestlused. Sari avab Eesti ja Soome ühist teleajalugu ning uurib meedia rolli meie elus eile, täna ja homme.











