Nõukogude ajal vahendas Soome televisioon Eestisse lääne filme, muusikat, Eurovisiooni ja reklaame, mis aitasid kujundada eestlaste ettekujutust teistsugusest ühiskonnast. ERRi juhatuse esimees Erik Roose meenutas, et Soome telepilt pakkus meelelahutust ja laiemat lääne popkultuuri, mis mõjutas eriti noori. Tänapäeval rõhutab ta Eesti ja Soome meedia koostöö olulisust, et tulla toime muutuvate meediatarbimisharjumuste ja rahvusvahelise konkurentsiga. Samuti toob ta välja tehnoloogiaplatvormide mõju ning vajaduse leida kohaliku meediaruumi püsimiseks ühiseid lahendusi.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Soome televisioon tõi nõukogude ajal Eesti kodudesse lääne filmid, muusika, Eurovisiooni ja reklaamid. ERRi juhatuse esimehe Erik Roose sõnul kujunes nende kaudu ka ettekujutus teistsugusest ühiskonnast. Tallinna Teletorni fookuspäeval “Välismaine nõukaaeg” meenutas ta oma televaatajakogemusi ning rääkis sellest, miks vajab kohalik meedia praegu üha enam koostööd.
Roose suhe Soome televisiooniga ulatub aastakümnete taha. Enne Eesti Rahvusringhäälingu juhtimist oli ta üle 40 aasta Soome televisiooni vaataja. Ekraanilt avanenud maailm pakkus avastamisrõõmu ning aitas kujundada arusaama elust väljaspool Nõukogude Liitu.
Kuigi Soome televisiooni on nimetatud demokraatia õpetajaks, jõudis selle mõju Roose hinnangul noorteni sageli hoopis meelelahutuse kaudu. “Kui keegi ütleb, et õppisime Soome televisioonist demokraatiat, siis ma seda väga ei usu. Tavalisi noori tõsine poliitiline jutt eriti ei huvitanud. Tähtis oli kõik muu, mis sealt ekraanilt tuli.”
Soome telepilt tõi kodudesse lääne popkultuuri
Rooset köitsid Soome televisioonis eelkõige filmid, seriaalid ja muusika. Ka Eurovisiooni jälgimine oli sündmus, millest sai osa just põhjanaabrite telepildi vahendusel. “Praegu tundub see kõik nii tavaline ja triviaalne, aga siis oli see suur,” meenutas ta.
Nagu paljudes teistes kodudes, vaadati ka Roose peres Soome saateid algul mustvalgest televiisorist, millesse oli paigaldatud hääleplokk. Soome televisiooni vastuvõtmiseks vajalike plokkide paigaldamisest kujunes tema sõnul omamoodi varjatud eraettevõtlus. Sellest teati, kuid tegevusele vaadati läbi sõrmede, sest põhjanaabrite saateid tahtsid jälgida ka toonased võimukandjad.
Soome televisiooni vastuvõtmiseks vajalike plokkide paigaldamisest kujunes omamoodi varjatud eraettevõtlus.
Omaette elamusi pakkusid reklaamid. Kuigi ekraanil nähtud tooteid Eesti kauplustest osta ei saanud, ei vähendanud see vaatamise põnevust. “See ei olnud reklaam selles mõttes, et nüüd tahaks midagi osta. See oli lihtsalt üks osa programmist ja sageli isegi põnevam kui saated.”
Roosele on meelde jäänud näiteks Coca-Cola jõuluklipid ja nätsureklaamid. Filmide, muusika ja reklaamide kaudu vahendas Soome televisioon Eesti vaatajatele ka laiemat lääne popkultuuri.
Soome televisioon kujundas arusaama teistsugusest ühiskonnast
Esimest korda jõudis Roose Soome alles 1990. aastate keskel. Selleks ajaks oli ta käinud juba Londonis, Prahas ja Stockholmis, kuid põhjanaabrite elu tundis seni peamiselt teleekraani kaudu.
Aastatega kujunenud ettekujutus tähendas, et esimene külaskäik ei toonudki suurt üllatust. Küll aga tundus halva ilmaga ilma tõttu linn Helsingisse jõudes hallim kui lapsepõlves nähtud särav telemaailm.
“Arusaamine, kuidas asjad võiksid heal juhul käia, oli minuvanustel põhjaeestlastel ikkagi olemas. Sellest oli abi.”
Ometi peab Roose Soome televisiooni vaatamist üheks põhjuseks, miks Põhja-Eestis kasvanud inimestel oli pärast Eesti iseseisvuse taastamist olemas kaudne ettekujutus ühiskonna ja igapäevaelu võimalustest. “Arusaamine, kuidas asjad võiksid heal juhul käia, oli minuvanustel põhjaeestlastel ikkagi olemas. Sellest oli abi.”
Naabrite kogemus aitab leida lahendusi ühistele probleemidele
Eesti ja Soome ringhäälingu sidemed on olulised ka praegu. Roose tõi praktilise koostöönäitena esile voogedastusplatvormide arendamise: Yle varasem kogemus aitas ERRil Jupiteri loomisel vältida kulukaid vigu ning hoida tema sõnul kokku mitu miljonit eurot.
Samal ajal seisavad mõlema riigi avalik-õiguslikud ringhäälingud sarnaste küsimuste ees. Pingelise eelarve ja poliitilise surve kõrval tuleb leida viise, kuidas jõuda noorteni, kelle meediatarbimine on kiiresti muutunud. “Kui noored meid ei kuula ega vaata, siis tekib küsimus, mida me teeme ja kui kaua me seda teeme,” sõnas Roose.
Pingelise eelarve ja poliitilise surve kõrval tuleb leida viise, kuidas jõuda noorteni, kelle meediatarbimine on kiiresti muutunud.
Tähelepanu pärast võisteldakse seejuures üleilmsete platvormidega. “Me ei konkureeri ainult TV3 või Kanal 2-ga, vaid tegelikult Elon Muski ja Meta ning Mark Zuckerbergiga. See on juba päris keeruline.”
Kohaliku meediaruumi püsimine on ühine vastutus
Roose usub, et rahvusvaheliste tehnoloogiaplatvormide mõju on eriti tuntav just erameedias, sest reklaamiraha liigub kohalikest väljaannetest üleilmsetele platvormidele. Seetõttu peab ta oluliseks avalik-õigusliku ja erameedia koostööd.
“Kui erameedia tõmbub kõvasti kokku ja järele jääb ainult avalik meedia, samal ajal kui noored tarbivad üksnes TikToki ja muid platvorme, siis on meil täiesti uue kategooria probleem.”
Eesti ja Soome meediaorganisatsioonid võiksid tema arvates ühiselt selgitada, miks vajab kohalik meediaruum tehnoloogiahiidudega konkureerimiseks võrdsemaid tingimusi.
Kahe riigi telekoostööd piiravad ka geograafilised vaatamispiirangud. Kuigi Soome kanalid on taas Eesti telepakettidesse jõudnud, ei saa osa filme ja spordisaateid siin endiselt näidata. Roose peab selliseid piiranguid ajale jalgu jäänuks, sest korduv must ekraan võib suunata vaataja lõpuks mõne teise teenuse juurde.
Vaata Erik Roose täispikka ettekannet!
Vaata videost Erik Roose meenutusi Soome televisioonist ning mõtteid Eesti ja Soome meedia tulevikust.
GoodNewsi videosari “Aken teise maailma” toob vaatajani Tallinna Teletorni fookuspäeva “Välismaine nõukaaeg” ettekanded ja vestlused. Sari avab Eesti ja Soome ühist teleajalugu ning uurib meedia rolli meie elus eile, täna ja homme.
