Kortermajades võivad veelekked põhjustada suuri kahjusid, mille eest vastutuse jagunemine sõltub lekke asukohast ja torustiku kuuluvusest. Korteriühistu vastutab tavaliselt ühiste vee- ja küttesüsteemide korrashoiu eest, korteriomanik aga oma korteri siseste torude ja seadmete eest. Kahju tekkimisel tuleb vee juurdevool sulgeda, teavitada korteriühistut ning võtta ühendust kindlustusandjaga, kes aitab kahju fikseerida ja hüvitamist korraldada. Kindlustus katab nii omaniku kui ühistu vastutusalasse jäävaid kahjusid, mistõttu on soovitatav hoida kehtivas korras nii kodu- kui vastutuskindlustus. Samuti on oluline tagada tehnosüsteemidele ligipääs, et kindlustuskaitse ei väheneks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Kortermajas võib üks veeleke põhjustada kümnete tuhandete eurode suuruse kahju. Millal tuleb tekkinud kahju eest vastutus võtta korteriomanikul, millal korteriühistul ning kuidas aitab kindlustus kulusid katta? Coop Panga kindlustuse äriliini juht Raivo Piibor vastab levinumatele veekahju kindlustusjuhtumitega seotud küsimustele.
Mida teha, kui veekahju on juba tekkinud?
Esmalt tuleb sulgeda vee juurdevool, piirata kahju levikut ning teavitada korteriühistut või haldurit. Seetõttu on oluline, et ka majaelanikud teaksid, kus asuvad vee sulgemiseks vajalikud kraanid ja kelle poole avarii korral pöörduda. Kahjustused tasub kohe pildistada.
Kui korteril on kodukindlustus, tuleb esimesel võimalusel ühendust võtta oma kindlustusandjaga, sõltumata sellest, kust leke alguse sai. Kindlustusandja aitab juhtumi fikseerida, annab juhised edasiseks tegutsemiseks ning selgitab kahju hüvitamise võimalusi.
Kui korteril on kodukindlustus, tuleb esimesel võimalusel ühendust võtta oma kindlustusandjaga, sõltumata sellest, kust leke alguse sai.
Korteriomanikul tasub üle kontrollida oma vastutuskindlustuse summa ning korteriühistul veenduda, et kindlustatud oleks nii hoone kui ka ühistu vastutus teistele tekitatud kahju eest.
Kas toru eest vastutab korteriomanik või korteriühistu?
Maja ühiste vee- ja kanalisatsioonipüstakute ning küttesüsteemi korrashoiu eest vastutab üldjuhul korteriühistu. Korteriomaniku vastutusalasse kuuluvad tavaliselt veearvestist korteri poole jäävad torud ja ühendused ning tema korterit teenindavad seadmed, näiteks pesumasina voolikud ja segistid. Täpne vastutuse piir sõltub siiski torustiku kuuluvusest ja hoone tehnosüsteemi lahendusest.
Sageli tekitavad küsimusi vannitoas asuvad S-kujulised käterätikuivatid ehk siugtorud. Kuigi need paiknevad korteris, võivad need olla osa maja ühisest kütte- või soojaveesüsteemist ning kuuluda seetõttu ühistu vastutusalasse.
Kui korteriomanik on torustikku omavoliliselt ümber ehitanud ja leke tekib muudetud ühenduskohas, võib kahju hüvitamise kohustus langeda talle. Vastutus sõltub lekke põhjusest ja konkreetsetest asjaoludest.
Kui korteriomanik on torustikku omavoliliselt ümber ehitanud ja leke tekib muudetud ühenduskohas, võib kahju hüvitamise kohustus langeda talle.
Kas tehnosüsteemide ligipääsetavus mõjutab kindlustuskaitset?
Korterit remontides ehitatakse torustikud sageli esteetilistel põhjustel seinte taha peitu. Lekke korral võib see aga tähendada, et torudele ligipääsemiseks tuleb sein või muu viimistlus lõhkuda.
Korteriomanikul on kohustus võimaldada korteriühistule või avariitöid tegevale spetsialistile ligipääs korteris asuvatele ühistele tehnosüsteemidele. Kui torustik on kinni ehitatud nii, et sellele puudub vajalik ligipääs, ei pruugi kindlustus katta kõiki konstruktsioonide avamise ja hilisema taastamise kulusid.
Seetõttu tasub remondi käigus jätta torustiku olulised ühenduskohad ja hooldust vajavad osad ligipääsetavaks ning vajaduse korral kindlustusandjaga eelnevalt täpsustada, millised kulud on kaetud.
Foto: Magnific
Ma elan esimesel korrusel. Miks mul on vaja vastutuskindlustust?
Kortermajas on kodukindlustuse kõrval oluline ka vastutuskindlustus, mis aitab hüvitada teistele tekitatud kahju, kui korteriomanik selle eest vastutab.
Näiteks võib viiendal korrusel purunenud pesumasina veevoolik kahjustada nii alumisi kui ka kõrvalasuvaid kortereid. Kui kannatada saavad naabrite põrandad, seinad, mööbel ja kodutehnika, võib kahju ulatuda kümnetesse tuhandetesse eurodesse.
Samas ei tasu alahinnata vastutuskindlustuse olulisust ka alumistel korrustel. Näiteks võib esimesel korrusel pesumasina või pliidi rikkest alguse saanud tulekahju tekitada suitsu- ja tahmakahjustusi ka kõrgemal asuvates korterites.
Seetõttu tasub vastutuskindlustuse summat valides arvestada erinevate võimalike kahjudega. Kui kindlustussumma osutub liiga väikeseks, võib osa kahjust jääda korteriomaniku enda kanda.
Miks peaks ka korteriühistul olema kindlustus?
Kui maja ühine torustik puruneb ja kahjustab kortereid, võib kahju hüvitamise kohustus tekkida korteriühistul. Kindlustuse puudumisel tuleb hüvitamisele kuuluv kahju katta ühistu vahenditest ning vajaduse korral korteriomanike täiendavate maksetega.
Kui maja ühine torustik puruneb ja kahjustab kortereid, võib kahju hüvitamise kohustus tekkida korteriühistul.
Seetõttu tasub korteriühistul sõlmida nii hoone kindlustus kui ka vastutuskindlustus. See aitab vältida olukorda, kus ühe toru purunemise tõttu tuleb remondifondi kogutud raha kasutada ootamatute kahjude katmiseks või küsida korteriomanikelt lisaraha.
