Sõltuvusnõustaja Kris Heinla jagas oma isiklikku lugu, kuidas tema taastumise teekonna olulise toetajana osutus Tiit Trofimov, kellega ta pärast pikka pausi taas ühendust võttis. Heinla meenutas, et alguses aitasid teda hingamisharjutused ja jooga, mis olid osa tema võõrutuse ja taastumise protsessist. Tänaseks töötab ta sõltuvusnõustajana ning jagab oma kogemusi, et aidata teistel leida tee taastumiseni. Tema sõnum rõhutab, et muutus saab alguse ühest otsusest abi vastu võtta ning taastumine on võimalik.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Mõnikord võib inimese elus muutuse käivitada miski näiliselt väike – raamat öökapil, üks telefonikõne või inimene, kes otsustab raskel hetkel lihtsalt olemas olla. Sõltuvusnõustaja ja taastumise eestkõneleja Kris Heinla jagas sotsiaalmeedias isiklikku lugu sellest, kuidas tema teekonna üheks oluliseks toetajaks sai Tiit Trofimov.
Heinla tähistas postitust kirjutades 888. päeva kainena ja nimetas jagatut üheks ilusaks seni rääkimata looks.
Öökapil ootas aastaid tähelepanuta jäänud raamat
Heinla meenutas 2024. aasta aprilli algust kui aega, mil ta oli taas väljumas paar nädalat kestnud sõltuvusainete tarvitamise tsüklist. Alkoholi kõrval olid tema ellu kuulunud erinevad narkootilised ained, unerohud ja rahustid. Olukord oli jõudnud tema enda sõnul punkti, kus ta pani oma keha ja elu tõsiselt proovile. Ometi oli temas alles soov ja lootus sellest olukorrast välja tulla.
Just neil päevil märkas ta oma öökapil Tiit Trofimovi raamatut, mida oli enda sõnul aastaid ignoreerinud.
Seekord võttis ta raamatu kätte. Ja tegi midagi veel olulisemat – helistas Tiidule.
„Ta oli olemas mu jaoks, nagu oleksime eile rääkinud“
Heinla ja Trofimov polnud paarkümmend aastat suhelnud. Ometi kirjeldab Heinla, et vana tuttav võttis ta vastu ilma hukkamõistu ja distantsita.
„Ta oli olemas mu jaoks, nagu oleksime eile rääkinud. Päriselt, ülimalt mõistev ja kohal kogu hingega,“ kirjutas Heinla.
Loole annab erilise mõõtme seegi, et varem oli Heinla Trofimovi tegemistesse suhtunud hoopis skeptiliselt. Ta tunnistas, et oli mehe sotsiaalmeedias isegi jälgimisest eemaldanud, sest ei tahtnud tema keha ja meelega seotud postitusi näha.
Elu tõi aga kaks meest uuesti kokku hetkel, mil Heinla vajas tuge.
„Aga see sõbrake ei jätnud mind maa ja taeva vahele,“ meenutas ta.
Esimeseks sammuks sai hingamine
Heinla sõnul hakkasid nad esialgu õhtuti telefoni teel hingamist harjutama. Sellele lisandus jooga ning tasapisi töö iseenda, oma keha ja meelega.
Need esimesed sammud polnud lihtsad.
Heinla kirjeldab ausalt võõrutumise ja taastumisega kaasnenud füüsilist ning emotsionaalset raskust – värisevaid käsi, südamekloppimist, katkendlikku und ja purunenud suhteid. Just sellisest seisust hakkas ta samm-sammult välja liikuma.
Nüüdseks on Heinla alustanud samas joogamajas juba kolmandat hooaega. Paigast, kuhu ta kunagi jõudis väga raskes seisus, on saanud tema jaoks oluline osa uuest elust.
„Täna, nüüd ja praegu, algas mul kolmas jooga hooaeg selles toredas majas ning ruumis, mis päriselt mind kõige halvemast päästis,“ kirjutas ta.
Taastumisest on saanud sõnum teistele
Heinla lugu ei piirdu enam ainult tema enda taastumisega. Oma kodulehel tutvustab ta end sõltuvusnõustaja, tervisementori ja autorina ning jagab nüüd oma kogemust selleks, et aidata teistelgi leida tee sõltuvustest taastumise ja tasakaalukama elu poole. Tema keskne sõnum on lihtne: „Taastumine on võimalik. Ükski inimene ei ole lootusetu.“
Heinla on kirjutanud oma kogemustest ka raamatu „Ma tulin põrgust tagasi“, milles räägib sõltuvustest, kannatustest, eksimisest ja uuesti püsti tõusmisest.
„Hoidke ennast, kallistage oma lähedasi“
888 kainena elatud päeva järel ei räägi Heinla üksnes sellest, millest ta on loobunud. Tema sõnum räägib sellest, mille ta on selle teekonna jooksul uuesti leidnud – elu väärtusest, lähedastest, armastusest ja kohalolust.
„Meile on antud üks sõit, üks tohutult kiire sõit sel teekonnal ja seda tuleb kuradima targalt kasutada,“ kirjutab Heinla.
Oma postituse lõpetab ta mõttega, mis võib puudutada ka neid, kelle elus sõltuvustega võitlemist pole olnud:
„Hoidke ennast, kallistage oma lähedasi, armastage oma pere, niipalju, kui neid veel päriselt teie kõrval on. Armastage palju ja ärge jääge võõraks.“
Heinla jagatud lugu tuletab meelde, kui suur tähendus võib olla teise inimese jaoks olemas olemisel. Mõnikord me ei vajagi kõiki vastuseid ega suuri sõnu. Vahel algab uus teekond sellest, et keegi võtab telefoni vastu, kuulab ja aitab teha järgmise väikese sammu.
HEAD MÕTTED KRIS HEINLA LOOST:
- Muutus võib alata ühest otsusest abi vastu võtta.
- Kõige raskemad võivad olla just esimesed sammud.
- Inimene, kelle mõtteid me kunagi ei mõistnud, võib ühel päeval osutuda oluliseks toetajaks.
- Taastumine on teekond, tee esimene samm.
- Hoia oma lähedasi ja ära lükka armastuse näitamist homsesse.
