Kolmapäevases TV3 muutumissaate „Parim versioon endast“ kangelannaks oli Saku vallas lasteaiaõpetajana töötav Geidi, kahe tütre ema, kelle elus on toimunud sügav ja mitmekihiline muutus. Naine tunnistab ausalt, et peitis end aastaid naeratuse ja nalja taha, et keegi ei näeks tema sisemist ebakindlust.

„See oli nagu kaitsekilp, et keegi jumala eest mu sisse ei näeks,“ räägib 32-aastane Geidi. „Tahtsin alati, et kõik hästi välja tuleks ja igaühele meeldiks. See justkui kompenseeris mu välimusest tulenevaid puudusi.“

Ülekaal, mis saatis Geidit läbi erinevate eluetappide, ei olnud talle pelgalt välimuse küsimus, vaid mõjutas otseselt enesetunnet ja -hinnangut ning isegi suhteid. Kuigi ta proovis erinevaid dieete ja treeningkavasid, jäi muutus ajutiseks ning pettumus kordus. „Sageli tundsin, et olen justkui nõiaringis – proovin, ebaõnnestun, pettun ja süüdistan ennast.“

Saatesse „Parim versioon endast“ tulek oli Geidile samm mugavustsoonist välja, teadlik otsus katkestada vana muster. „Enim soovisin muuta oma kehakaalu ja üldist füüsilist vormi,“ meenutab ta. „Olen pikalt tundnud, et mu välimus ei peegelda energiat, rõõmu ja tugevust, mida tahaksin sisemiselt kanda.“ Lisaks lootis naine saavutada terviklikku muutust oma mõtteviisis, enesehinnangus ja suhtumises iseendasse. „Soovisin lõpetada enesehaletsuse ja hakata enda eest päriselt hoolitsema,“ räägib ta.

„Seepärast tundsingi, et vajan seekord rohkem tuge, süsteemi ja terviklikku lähenemist, et muutus ei oleks ajutine, vaid püsiv. Tahtsin õppida järjepidevust, distsipliini ja eneseväärtustamist, et olla lastele ja lähedastele eeskujuks, aga eelkõige tõestada endale: ma suudan võtta vastutuse oma elu ja tervise eest!“

Tema teekond algas maovähendusoperatsiooniga ning jätkus regulaarsete treeningute ja kehahooldustega. Lisaks pöörati tähelepanu juuste, naha ja hammaste tervisele. Kokku vähenes kehakaal 35 kilogrammi.

„Ma pole kunagi varem olnud sellises vormis,“ ütleb Geidi. „Esiteks tunnen end kehaliselt kergema ja tugevamana. Vastupidavus on paranenud ning liikumine ei ole enam vaev, vaid osa igapäevaelust. Riided istuvad paremini ja peeglist vaadates näen muutust, mis annab motivatsiooni edasi liikuda. Muide, uus on seegi, et ma üldse tahan peeglisse vaadata, mitte sealt kiiresti mööduda.“

Vähetähtis pole ka emotsionaalselt toimunud nihe. „Varem mind sageli saatnud halb enesetunne ja -haletsus on nüüd asendunud eneseusu ja väärikusega,“ toob naine välja. „Olen õppinud end vähem kritiseerima ja rohkem toetama. Ma ei tunne end enam läbikukkununa, vaid olen uhke arengu üle.“ Lisaks järjepidevusele õpetas projekt Geidile, et muutus ei pea sündima äärmustest. „Suurim pööre ongi vahest see, et ma ei tee midagi enam karistusest, vaid hoolimisest oma keha vastu,“ rõhutab ta. „Olen lõpuks astunud välja ringist, kus tammusin aastaid! See teadmine annab tohutult sisemist rahu ja jõudu edasi minna.“

Võimsaimaks elamuseks peab naine konkreetset hetke, mil leidis aset keha koostise ja ümbermõõtude mõõtmine. „Numbrid kinnitasid, et muutus ei ole juhuslik ega ajutine, vaid reaalne tõestus, et suudan järjepidevalt tegutseda ja mu süsteemne töö kannab vilja,“ märgib naine. „Kui nägin, kuidas rasvaprotsent on vähenenud, lihasmass kasvanud ja sentimeetrid kadunud just nendest kohtadest, millega olen terve elu maadelnud, tuli kananahk ihule.“