Neljapäeva õhtul otsustas UNESCO relvakonflikti korral kultuuriväärtuste kaitse komitee Pariisis toimunud istungil lisada Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Rahvusarhiivi peahoone Noora Eesti riigi esitatud taotluse alusel tõhustatud kaitse nimekirja.

Tegu on kultuuriväärtuste kõrgeima võimaliku kaitsega

Tõhustatud kaitse on õiguslik mehhanism, mis loodi 1954. aasta Haagi konventsiooni 1999. aasta teise protokolliga. Selle eesmärk on tagada inimkonna jaoks oluliste kultuuriväärtuste maksimaalne ja tõhus juriidiline kaitse nii rahvusvahelistes kui ka riigisisestes relvakonfliktides. Rahvusvahelise õiguse mõttes on tegu kultuuriväärtuste kõrgeima võimaliku kaitsega. Relvakonflikti pooled peavad tagama tõhustatud kaitse all olevate kultuuriväärtuste puutumatuse – see tähendab, et neid ei tohi rünnata ega kasutada sõjalisel eesmärgil. Reeglite rikkujatele näeb teine protokoll ette kriminaalkaristused.

Margit Siim UNESCO Eesti rahvuslikust komisjonist ütles, et maailmas on märgata suurenenud huvi tõhustatud kaitse süsteemi vastu. “Kindlasti annab see tunnistust konfliktikollete rohkusest maailma eri paigus, kuid on hea näide ka sellest, kuidas UNESCO konventsioone praktikasse rakendatakse,” lisas Siim.

Muinsuskaitseameti kui 1954. aasta Haagi konventsiooni ning selle protokollide Eesti kontaktpunkti esindaja Signe Friedenthali sõnul on tegemist olulise riigikaitselise sammuga: “Eesti Rahva Muuseum ja Rahvusarhiiv on meie ajaloo ja kultuurimälu hoidmise tugisambad – unikaalsed institutsioonid ja paigad, mille tähtsust on tõhustatud kaitse lisamisega kinnitatud ka rahvusvaheliselt. See pole pelgalt auasi, vaid tugevdab Eesti riigi julgeolekut ning tõstab meie nähtavust ja mainet maailmas.”

Eesti kultuurilugu talletavale ja mõtestavale ERMile annavad rahvusvahelist lisaväärtust unikaalsed soome-ugri kogud. Rahvusarhiivis on kõige muu hindamatu kõrval hoiul ka UNESCO maailma mälu registrisse kuuluvad Balti keti dokumendid.

Lisaks ERMile ja Noorale on edaspidi plaanis tõhustatud kaitse nimekirja esitada ka Rahvusraamatukogu. Tegu on kolme kõige olulisema mäluasutusega, mis hoiavad Eesti rahvusliku identiteedi tunnismärke.

Lisaks kahele Eesti mäluasutusele kanti tõhustatud kaitse nimekirja ka Brasiilia ja Tšehhi esitatud pärandipaigad ning erakorralise protseduuri alusel said ajutise kaitse mitmed Ukraina ja Jeemeni ohustatud kultuuriväärtused.