Tänapäeva kiires ja pidevalt muutuvas maailmas on õppimine muutunud elukestvaks protsessiks. Uute teadmiste ja oskuste omandamine ei lõpe enam (üli)kooliga, vaid saadab inimest kogu elu. Täiskasvanud õppijale on õppekava ja sisu kvaliteedi kõrval oluline tegur ka see, millises keskkonnas õppimine toimub.

Täiskasvanute hariduse ja haridustehnoloogia ekspert Ekaterina Seliste rõhutab, et digitaalses õppes on üheks olulisemaks alustalaks psühholoogiline turvalisus – tunne, et õppija võib olla aus, eksida ja katsetada ilma hirmuta saada hinnanguid.

“Psühholoogiline turvalisus on digitaalse õppimise üks olulisemaid alustalasid, sest täiskasvanud õppija õpib kõige paremini siis, kui ta ei karda eksida või saada hinnanguid,” ütles Seliste ja lisas, et seesama turvatunne loob aluse ka sügavaks õppimiseks. Kui inimene ei pea keskenduma sellele, kuidas paista tark või edukas, saab ta suunata oma tähelepanu sisule – sellele, mida ta päriselt õpib ja kuidas see tema elu mõjutab. Nii polegi õppimine enam pelgalt informatsiooni vastuvõtmine, vaid aktiivne mõtestamise ja seoste loomise protsess.

Psühholoogiline turvalisus on digitaalse õppimise üks olulisemaid alustalasid, sest täiskasvanud õppija õpib kõige paremini siis, kui ta ei karda eksida või saada hinnanguid.

Hinnanguteta õppimine toetab sügavamat arengut

Seliste toob välja, et olulist rolli mängib ka eksami- ja hinnanguvaba õpikeskkond. Kui surve sooritada kaob, asendub see sisemise huviga õppimise vastu. “Eksamivabas õpikeskkonnas liigub täiskasvanu fookus soorituselt ja tulemuselt õpitu ja sisu lahti mõtestamisele, mis omakorda toetab sisemist motivatsiooni,” sõnas Seliste.

Õppimise mõju on sügavam, kui inimene õpib arenguks, mitte hinnete nimel, sest siis tekib tal soov aru saada, katsetada ja õpitut päriselt kasutada. Nii muutuvad teadmised praktiliseks oskuseks ning õppimine elu loomulikuks osaks. “Kui täiskasvanu ei õpi hinnete või punktide nimel, vaid omaenda arengu nimel, suudab ta õpitut rakendada, lahti mõtestada, reflekteerida ning seda igapäevaselt ka kasutusele võtta.”

Õppimise mõju on sügavam, kui inimene õpib arenguks, mitte hinnete nimel, sest siis tekib tal soov aru saada, katsetada ja õpitut päriselt kasutada.

Refleksioon on oskus oma õppimist teadlikult analüüsida – seegi on oluline osa protsessist. Turvalises keskkonnas julgeb õppija mõelda sellele, mis tal õnnestus, mis mitte ja mida ta järgmisel korral teisiti teeks. Selline teadlikkus loob eeldused päris arenguks.

Turvaline õpikeskkond aitab õppimisel kinnistuda ja kesta

Turvaline õpikeskkond toetab järjepidevust, sest ilma stressi ja hirmuta on lihtsam õppimisega jätkata. Nii ei unune õpitu kiiresti, vaid kujuneb harjumuseks ja loomulikuks osaks igapäevaelust.

Digitaalsete õpikeskkondade puhul ei piisa ainult heast tehnoloogiast – sama oluline on see, et õppija tunneks end seal turvaliselt ja mugavalt. Kui seda tunnet ei teki, pole ka kõige arenenumast platvormist päriselt kasu.

Toetavas ja hinnanguvabas keskkonnas muutub õppimine nii tõhusamaks kui ka tähenduslikumaks ning aitab inimesel päriselt edasi liikuda nii töö- kui ka isiklikus elus.

Õppimine pole lihtsalt info omandamine, vaid protsess, kus on vaja ruumi katsetada, eksida ja areneda. Toetavas ja hinnanguvabas keskkonnas muutub õppimine nii tõhusamaks kui ka tähenduslikumaks ning aitab inimesel päriselt edasi liikuda nii töö- kui ka isiklikus elus.

VAATA VIDEOT!

Ekaterina Seliste on täiskasvanute hariduse ja haridustehnoloogia ekspert ning Levoro Academy asutaja. Tal on enam kui 10 aastat rahvusvahelist kogemust õppijakesksete koolituste arendamisel ja meeskondade toetamisel. Ekaterina usub, et täiskasvanute haridus peab olema praktiline, teaduspõhine ja inimkeskne. Levoro Academy pakub mikroõppe formaadis koolitusi, mis sobituvad iga õppija ellu, toetades kasvu, paindlikkust ja vaimset vastupidavust.