Luminori jaepanganduse valdkonnajuht Marek-Meelis Puust selgitab, et suurem sissetulek ei pruugi alati parandada enesetunnet, kuna oluline on, kuidas raha igapäevaelus kasutatakse ja kas pärast kohustuste katmist jääb vaba raha ka meeldivateks kulutusteks. Ta soovitab pidada eelarvet, arvestada igakuiste kuludega ning hoida ootamatusteks kolme kuni kuue kuu sissetuleku jagu sääste. Palgatõusuga võivad kasvada ka püsikulud, mistõttu on oluline otsustada, kui palju lisarahast kasutada ja kui palju säästa tulevikuks. Suuremate ostude puhul tuleks arvestada ka nendega seotud lisakulutusi ning hinnata, kuidas need mõjutavad teisi plaane. Eelarves peaks olema ruumi ka rõõmu pakkuvatele kulutustele, mis aitavad elust rohkem rõõmu tunda.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Sama palka teenivatest inimestest võib üks tunda end rahaliselt kindlalt, teine aga muretseda iga suurema arve pärast. Luminori jaepanganduse valdkonnajuht Marek-Meelis Puust selgitab, miks suurem sissetulek ei too alati rohkem meelerahu ja millal aitab raha elust rohkem rõõmu tunda.
Puusti sõnul pole üht sissetulekut, millest alates raha enam enesetunnet ei paranda. „Mõnda aega räägiti 75 000 dollarist kui õnnepiirist. See arv tuli 2010. aasta USA uuringust, kus umbes sellise leibkonna aastasissetuleku juures tasandus seos raha ja igapäevase enesetunde vahel. 2023. aasta analüüs, milles kasutati osalejate hinnanguid oma hetke enesetundele, näitas aga, et enamiku puhul püsis see seos ka kõrgematel sissetulekutasemetel,“ ütles Puust.
Eurostati andmete põhjal vastaks 2010. aasta USA uuringus nimetatud 75 000 dollarile tänases Eestis ostujõult ligikaudu 7100 euro suurune leibkonna kuusissetulek.
Enda olukorra hindamiseks soovitab Puust mõelda, mida lisaraha igapäevaelus muudaks. „Kui toidu ja arvete katmiseks napib raha, võib ka väike lisasumma anda palju meelerahu. Aga ka kõrgepalgaline võib tunda pinget, kui suurem osa sissetulekust läheb juba kohustuste katteks. Oluline on, kas ootamatu arve mahub eelarvesse ja kas pärast vajalikke kulusid jääb raha ka selleks, mida inimene ise teha tahab,“ selgitas ta.
Kui kauaks säästudest piisaks?
Alustada võib sellest, et panna kirja igakuised kulud eluasemele, toidule ja muudele vältimatutele väljaminekutele. Nii on näha, kui palju saab kõrvale panna ja milline summa jääb vabalt kasutada.
„Kontojääk võib vahetult pärast palgapäeva tunduda piisav, aga osa sellest rahast on juba mõeldud arvete tasumiseks. Eelarve tegelik varu selgub siis, kui mõelda, kuidas tuleksid toime, kui kodumasin läheks katki või sissetulek mõneks ajaks väheneks. Soovitan hoida ootamatusteks varuks kolme kuni kuue kuu sissetuleku jagu raha. Kui sellist summat pole võimalik korraga kõrvale panna, saab puhvrit kasvatada vähehaaval,“ selgitas Puust.
Koos palgaga võivad kasvada ka püsikulud
Palgatõus võib anda võimaluse sagedamini väljas süüa või lubada endale kulukamaid hobisid. Kui palga kasvades muutuvad ka igapäevased harjumused kallimaks, nimetatakse seda elustiiliinflatsiooniks. Elujärg võib küll paraneda, kuid säästudeks ja muudeks plaanideks ei pruugi rohkem raha jääda.
„Ühekordne reis ja kolimine mugavamasse üürikodusse võivad mõlemad elukvaliteeti parandada, kuid kõrgem üür tähendab suuremat väljaminekut igal kuul. Juba palgatõusu saades võiks otsustada, kui palju lisarahast kasutada praegu ja kui palju jätta tulevikuks,“ märkis Luminori jaepanganduse valdkonnajuht.
Juba palgatõusu saades võiks otsustada, kui palju lisarahast kasutada praegu ja kui palju jätta tulevikuks.
Osa lisarahast võib tema sõnul kasutada rahalise puhvri kasvatamiseks või kohustuste vähendamiseks. Kui igapäevased kulud on kaetud ja eelarves jääb ruumi, võib üks pikemaajaline eesmärk olla pensioniks kogumine, et ka hiljem oleks võimalik endale meelepäraseid tegevusi lubada.
Ostud paistavad välja, kohustused jäävad varju
Sõbra uus auto ja sotsiaalmeedias jagatud puhkusepildid jäävad silma, kuid enamasti pole teada, millised kohustused nende kulutustega kaasnesid või kui kaua selleks raha koguti. Suuremat ostu kaaludes soovitab Puust läbi mõelda, kui palju jääks pärast seda raha muudeks plaanideks.
„Auto ostuhind või kuumakse on vaid osa väljaminekust. Arvesse tuleb võtta ka kindlustust, hooldust ja muid kuludsid. Ost võib praegusesse eelarvesse mahtuda, aga kui see lükkaks mõne teise plaani pikaks ajaks edasi, on põhjust mõelda, kumb on enda jaoks olulisem,“ ütles Puust.
Eelarves võiks jääda ruumi ka rõõmu pakkuvatele kulutustele
Puusti sõnul on eelarvest lihtsam kinni pidada, kui selles on koht ka kulutustel, mida inimene ise oluliseks peab. Kui eelarve seda võimaldab, saab säästudeks mõeldud summa kõrvale panna kohe pärast palga laekumist. Nii on selgem, kui palju jääb ülejäänud kuuks kulutada.
Kui eelarve seda võimaldab, saab säästudeks mõeldud summa kõrvale panna kohe pärast palga laekumist.
„Mõnele pakub üks pikalt oodatud reis rohkem rõõmu kui hulk väikseid oste, mis kuu lõpuks enam meeldegi ei tule,“ lisas Puust.




