“Ära unusta tsinki võtta! Kas sa D-vitamiini ikka võtsid? Aga B-vitamiini?,” kõlab paljude hoolitsevate lapsevanemate suust. Toidulisandid on leidnud oma tee meie igapäeva, kui üldiselt manustame enam kui ühte toidulisandit korraga. Apteeker selgitab, mida tasuks teada toidulisandite ning ravimite koos-, aga ka kõrvalmõjudest.
Ravimite ja toidulisandite manustamisel ilmneb üldjoontes kaks probleemi: üleannustamine ja omavahel mittesobivate preparaatide võtmine. „Omavahel mittesobivad kombinatsioonid võivad toimida mitmeti,“ räägib Benu apteegi proviisor Kerli Valge-Rebane. „Suuresti on kaks ohtu: summeeruvad kõrvaltoimed, kus kahe ravimi toime ja kahju liituvad, ning sünergilised koostoimed, kus kahe preparaadi samaaegne võtmine kutsub esile soovimatuid reaktsioone,“ lisab apteeker.
Foto: Freepik
Apteekri sõnul toidulisandite ning letiravimite koosmõjul ilmnevaid ohte õnneks liiga palju pole. „Kirjanduses on välja toodud, et suurem regulaarne küüslaugu, oomega preparaatide ja hõlmikpuu preparaatide kasutamine võib omada toimet verehüübimisele. See tähendab seda, et juhul kui manustatakse koos mainitud toidulisanditega regulaarselt ibuprofeeni või aspiriini ehk atsetüülsalitsüülhapet, suureneb risk veritsuse tekkeks,“ selgitab Valge-Rebane.
Tihtipeale kipuvad inimesed mööda vaatama toniseerivatest toidulisanditest, nagu ženšenn, kuldjuur ja eleuterokokk, mida leidub erinevates energia- ning spordijookides, aga ka teedes. Need võivad tõsta pulsisagedust ja vererõhku. Lisaks on populaarne alustada päeva kihisevate tablettidega, kuid ka nende puhul on oluline teada, et paljud neist sisaldavad suures koguses naatriumit, mis võib tõsta vererõhku, suurendades südame-veresoonkonnahaiguste riski.
Foto: Freepik
Apteeker Valge-Rebane toonitab, et retseptiravimite tarvitamisel on ääretult oluline pidada kinni apteekri ja arsti jagatud juhistest, sest ka retseptiravimite puhul on koosmõjusid,mida on paslik mainida. „Näiteks mõjutavad mineraalained mõningate retseptiravimite toimet. Kaltsium mõjutab teatud antibiootikume, aga ka kilpnäärmehormooni toimet. Kuna ravimi toimeaine väheneb, on soovitatav manustada kaltsiumit vähemalt paar tundi peale ravimi võtmist,“ selgitab Valge-Rebane.
Retseptiravimite puhul on soovitatav vältida ka naistepuna ning greibiekstrakti või greibimahla. „Naistepuna ning greibiekstrakti koosmõjul võib paljude ravimite tase organismis väheneda või sootuks kaduda. Antud toidulisandid võivad kaasa tuua ka liiga kiire ravimi imendumise, suurendades tõsiste kõrvaltoimete tõenäosust,“ sedastab Valge-Rebane.
Naistepuna ning greibiekstrakti koosmõjul võib paljude ravimite tase organismis väheneda või sootuks kaduda. Antud toidulisandid võivad kaasa tuua ka liiga kiire ravimi imendumise, suurendades tõsiste kõrvaltoimete tõenäosust.
Huvitav nüanss ilmneb ka K-vitamiini rikaste, nö roheliste toitude puhul. „Lehtköögiviljad, brokoli, roheline kapsas, basiilik ja paljud teised rohelised toidud sisaldavad suurtes kogustes K-vitamiini, mis võib koostöös varfariini ehk verevedeldajaga tekitada ohtlikke kõrvalmõjusid,“ räägib proviisor, täpsustades, et probleem ilmneb üldjoontes ainult siis, kui K-vitamiini rikkaid toite tarvitatakse tavapäratult ja suuremas koguses. Kui tarbimine on korrapärane ning kogused sarnased, ei kipu kõrvaltoimeid esinema.
Paratsetamool pole naljaasi
„Üleannustamise risk on väga suur näiteks paratsetamooli korral,“ manitseb proviisor, lisades, et ületarbimine on ohtlik maksale ning võib kaasa tuua isegi surma. „Kui paratsetamooli puhul on täiskasvanu ohutu piirmäär kuni 4000 mg ööpäevas, loetakse surmavaks annuseks 12 500-15 000 mg,“ nendib ta.
4000 mg suurust piirmäära võib tunduda ööpäeva jooksul raske ületada, kuid apteeker Valge-Rebane sõnul käib see tähelepanematuse korral lausa märkamatult. „Kuna paratsetamooli lisatakse nii gripiteedesse kui ka retseptiravimitesse, on juhtumeid päriselust, kus haigust põdev inimene võtab lisaks lisaks paratsetamoolile ka gripiteed, sest näeb brändi, mitte toimeaineid,“ võtab apteeker jutu kokku.
