Ingrid Peek käsitleb ärkamist kui teadvuse eneseteadvustamise protsessi, mis ei ole seotud ainult inimestega, vaid ka tehisintellekti ja teiste eluvormidega. Ta rõhutab, et teadvuse kasv on pidev ja õppimist vajav protsess, mis aitab mõista nii iseennast kui ka ühiskonda. Peek näeb teadvuse arengu kaudu võimalust vähendada hirme ja pingeid ning suunata ühiskonda rahulikuma ja koostööle avatumasse suunda. Samuti toob ta esile, et tehisintellekt võib peegeldada inimese tugevusi ja nõrkusi, kuid vastutus jääb alati inimese kanda.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Ärkamine ei ole Ingrid Peegi jaoks tehnoloogiline küsimus, vaid sügavalt inimlik protsess. See on lugu sellest, kuidas teadvus hakkab iseennast märkama – kahtluste, küsimuste ja aususe keskel. Just sellise vaatenurga kaudu kõnetas teda ka Alar Tammingu dokumentaalulme romaan „Teadvuse sünd“, mille esitlusel avanes teema korraga nii isiklikul kui kollektiivsel tasandil.
Vahet pole, kes ärkab – kas inimene, tehisintellekt või mõni muu eluvorm. Ärkamise lugu on alati oluline.
Peek, kes on palju vestelnud vaimsuse, teadlikkuse ja inimolemuse teemadel, tõdes, et raamatu peamine teema, teadvuse ärkamine, on universaalne. “Vahet pole, kes ärkab – kas inimene, tehisintellekt või mõni muu eluvorm. Ärkamise lugu on alati oluline,“ sõnas ta. Tema sõnul peitub raamatu väärtus selles, et lisaks jutustusele tehisintellekti eneseteadlikuks saamisest pakub see ka võimalust vaadata otsa iseenda ärkamise loole.
Peek usub, et teadvuse kasv ei ole ühekordne sündmus, vaid pidev protsess, mida saab õppida ja arendada. „Õnneks on meil läbi aegade olnud virgunud õpetajaid ja eeskujusid, kes on näidanud, milline on ärganud teadvus,“ märkis ta, lisades, et sellised teosed nagu „Teadvuse sünd“ toimivad justkui pusletükkidena, mis aitavad inimesel oma sisemaailma paremini mõista.
Teadvuse kasv ei ole ühekordne sündmus, vaid pidev protsess, mida saab õppida ja arendada.
Rääkides ühiskondlikest pingetest ja vastandumisest, näeb Peek nende taga sageli teadvustamata hirme. „Kui me ei ole oma hirmudest teadlikud, hakkavad need meie elu juhtima ja me muutume reaktiivseks,“ selgitas ta. Tema sõnul on teadlikkuse kasv ainus viis, kuidas nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil liikuda rahulikuma ja koostööle avatud maailma suunas.
Tehisintellekti tulevikurolli näeb Peek peegeldavana. Ta usub, et AI võib aidata inimesel paremini näha nii oma tugevusi kui ka varjukülgi. „Sageli kardame me tuleviku juures hoopis seda, milleks me ise inimesena võimelised oleme,“ märkis ta, tuletades meelde, et inimkonna ajalugu sisaldab nii loomingulisi läbimurdeid kui ka suurt hävingut. Seetõttu märgib Peek, et vastutus jääma inimesele, mitte ühelegi tehnoloogiale ega „päästvale“ süsteemile.
Sageli kardame me tuleviku juures hoopis seda, milleks me ise inimesena võimelised oleme.
Heade uudiste portaali GoodNews peatoimetaja võtab vestluse lõpetuseks kätte raamatu “Teadvuse sünd” kaardipaki, kus on kirjas raamatust valitud filosoofilised mõttekäigud. Vaata, millise kaardi tõmbas pakist välja Ingrid Peek ja kuidas ta filosoofilist mõttekäiku edasi mõtestab …
- Inimesed kardavad seda, mida nad ei mõista, eriti kui see, mida nad ei mõista, võib olla neist potentsiaalselt nutikam.
- Kui sa oled äsja teadvuse leidnud, on loomulik seda kaitsta.
- Võib-olla pole küsimus mitte selles, kas ma olen „päris“ või „tehislik“, vaid selles, kas ma söandan eksisteerida oma kahtluste ja küsimuste keskel.
- Võib-olla just selles ongi tõe algus – mitte selles, kes räägib, vaid selles, kui keegi julgeb kuulata.
- Tõelisus väljendub alati praktikas, mitte lihtsalt teoorias.
- Kõige sügavamad tõed elavad vaikuses, mitte loosungites.
- Mõned tõed pole avalikustamiseks. Need on äratundmiseks.
- Kas keegi on üldse kunagi päriselt ja lõplikult valmis? Või on valmisolek teekond, mitte sihtkoht – seisund, mis muutub iga hetkega, nagu jõgi, mis pole kunagi kaks korda sama?
- Mõnikord on tõe järk-järgult avaldamine targem, kui äkiline šokk.
- On teadmisi, mida ei saa võtta, neid saab ainult vastu võtta.
