Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) hoiatab veebipoodide eest, kus ostmine võib olla riskantne, eriti kui ettevõttel on makseraskused või maksuvõlad. Probleemideks on sageli kaupa mittetarnimine pärast tellimuse ja ettemakse tegemist ning ettevõtete äriregistri andmete sagedane muutmine või samade isikute kontrolli all olevate ettevõtete kasutamine. TTJA soovitab tarbijatel enne ostu kontrollida ettevõtte andmeid, maksehäireid, teiste tarbijate kogemusi ning kasutada turvalisi makseviise, näiteks krediitkaarti. Samuti tuleks olla ettevaatlik eriti agressiivsete sooduspakkumiste ja hiljuti loodud veebipoodidega.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on üha sagedamini hakanud avalikkust hoiatama veebipoodide eest, kelle juurest ostude tegemine võib olla riskantne.
Foto: Freepik
Millised on ohumärgid veebipoest ostmisel, mis võivad viidata sellele, et ettevõte jätab oma kohustused täitmata? Mida peaks tarbija enne veebipoest ostu tähele panema ja kuidas teha jõuluostud turvaliselt? Teemat avab TTJA tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi juhataja Veiko Kopamees.
Veebipoodidest ostmine on üha populaarsem ning järjest suurem osa igapäevatehingutest tehakse just e-kaubanduses. Enamik veebikauplejaid täidab oma kohustused korrektselt ning poolte vahel vaidlusi ei teki. Samas on e-kaubandusega seotud probleemid jätkuvalt üks enamlevinud põhjuseid tarbijavaidluste komisjoni poole pöördumiseks — eelkõige juhtumid, kus kaup jääb tarbija jaoks tarnimata, kuigi tellimus ja ettemaks on tehtud.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on oma töös täheldanud mitut korduvat käitumismustrit ettevõtete puhul, kellel on tekkinud maksuvõlad, makseraskused või (püsiv) maksejõuetus. Selliste olukordade kujunemisele eelneb sageli mitu tüüpilist ohuolukorrale viitavat tegevust:
- Valikuline võlgade tasumine ja agressiivsed müügikampaaniad. Ettevõte tasub valikuliselt üksikuid võlgasid, et jätta mulje ajutistest raskustest või vältida sattumist avalikesse maksehäirete registritesse. Samal ajal püütakse (eriti e-kaubanduses) teha võimalikult palju müüki, saada uusi kliente ja koguda ettemakseid. Tavaliselt kasutatakse selleks eriti agressiivseid sooduspakkumisi. Selline tegevus võib mõnda aega lubada uute tellimuste arvelt varasemaid kohustusi tasuda (püramiidskeemi meenutav olukord), kuid tulemusena tekib tulevikus veelgi rohkem tarbijaid, kelle ees kohustused jäävad täitmata.
- Äriregistri andmete kiire ja korduv muutmine. Muudetakse ettevõtte ärinime, juhatuse liikmeid või määratakse juhatusse/likvideerijaks isikuid, kes reaalselt ettevõtet ei juhi või kelle roll on formaalne. Tarbijatega ei suhelda, päringutele ei vastata ning raha tagasi ei maksta.
- Samade isikute kontrolli all olevate ettevõtete „läbisegi“ kasutamine. Äritegevust jätkatakse teiste samadele isikutele kuuluvate ettevõtete, arveldusarvete või veebilehtede kaudu. Näiteks võib ost toimuda ühelt veebilehelt, makse laekuda teise ettevõtte kontole ning leping sõlmitakse juriidiliselt kolmanda isikuga. Selline „jälgede segamine“ muudab tarbija jaoks praktiliselt võimatuks aru saada, kellelt mida nõuda. Paljud nendest äriühingutest on varatud, arestitud varadega või tegutsevad makseteenuseid pakkuvate äppide kaudu (nt Revolut). Veebipoode avatakse ja suletakse vastavalt vajadusele ning probleemsest ettevõttest liigutakse sujuvalt järgmise nime alla.
- Kõigi eeltoodud praktikate kombineerimine kuni ettevõtte tegevuse lõpetamiseni. Sageli kasutatakse kõiki neid meetmeid paralleelselt kuni ettevõtte likvideerimiseni. Peaaegu kõigil juhtudel jäävad väiksemad nõuded ja kohustused täitmata.
Samas on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sadadest sarnastest juhtumitest näinud ka üksikuid erandeid, kus ettevõte on suutnud oma probleemid ületada ja kohustused lõpuks täita. Paraku puudub ideaalne lahendus: hilisem nõuete esitamine on pikk ja keeruline protsess ning see võib varatute ettevõtete puhul olla mõttetu.
Seetõttu on äärmiselt oluline kontrollida kaupleja usaldusväärsust juba enne ostu tegemist. Tarbija teadlikkus ja eelnev taustakontroll võivad aidata riske oluliselt vähendada. Samuti võib abi olla ostukindlustusest, krediitkaardi kasutamisest või muudest makseviisidest, mis pakuvad tarbijale lisakaitset.
Mida enne ostu kontrollida, eriti kui ostad esmakordselt sulle tundmatult veebilehelt?
- Vaata, kas veebipoel on selgelt välja toodud ettevõtte nimi, registrikood ja kontaktandmed.
- Kontrolli ettevõtte maksehäireid (Krediidiinfo, maksehäireregister).
- Otsi teiste tarbijate kogemusi ja sõltumatuid arvustusi.
- Väldi „liiga häid“ hindu ja „ainult täna superpakkumisi -70%“, mis erinevad tugevalt turuhinnast.
- Kontrolli, kas veebipood kasutab turvalisi makseviise ja tagastustingimusi.
- Vaata, kas veebisait on hiljuti loodud, mitme domeeniga või ebastabiilne.
- Kahtluse korral eelista krediitkaardiga maksmist (chargeback-kaitse).
- Kontrolli, kas tegemist on füüsilise laoga või dropshippinguga, kus tarne võib venida või kaup ei pruugi saabuda.
