Artikkel käsitleb vaimse tervise olulisust töökeskkonnas ning toob välja, et nii maailmas kui ka Eestis on paljudel inimestel vaimse tervise riskid, eriti noortel täiskasvanutel. Uuringud näitavad seost tööheaolu ja vaimse tervise vahel ning rõhutavad tööandjate rolli vaimse tervise toetamisel, mis on viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Kolme Eesti ettevõtte kogemus näitab, et vaimse tervise hoidmisel on tähtis regulaarne inimlik suhtlemine, usalduslik suhe juhtidega ning teadlikkus ja stigma vähendamine. Samuti rõhutatakse puhkamise, selgete rolliootuste ja koostöö tähtsust töötajate heaolu tagamisel.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Vaimne tervis nõuab pidevat tähelepanu, nii tööl kui töövälisel ajal. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul elab maailmas enam kui miljard inimest mõne vaimse tervise murega. Eestis näitab Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli uuring sama tõsist pilti: igal viiendal inimesel on ärevushäire risk ja rohkem kui veerandil depressioonirisk, kusjuures kõige kõrgemas ohus on just noored täiskasvanud.
Uuringud on kinnitanud otsese seose tööheaolu ja vaimse tervise vahel – mida madalam on tööheaolu, seda suurem on oht, et inimene kogeb vaimse tervise muret.
Tööandjate roll on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Kui veel mõni aeg tagasi piirdusid organisatsioonid peamiselt füüsilise tervise toetamisega, siis täna on vaimse tervise hoidmine sama oluline. Seda kinnitavad kolm väga erineva profiiliga Eesti tööandjat: logistikaettevõte DPD, telekommunikatsiooniettevõte Tele2 ja apteegifrantsiis Südameapteek.
Foto: Freepik
Peaasi.ee organisatsioonide partneri Marja Leiski sõnul on viimastel aastatel hakatud vaimse tervise teemasid töökeskkonnaga rohkem seostama ning järjest rohkem on tööandja hakanud mõtlema töötaja vajadustele ja heaolu parandamisele. “Ilmselt on selleks viimastel aastatel märgatavalt tõusnud läbipõlemise tõttu eemal olevate töötajate arvuline kasv ja sellega kaasnev teadlikkuse ja avaliku arutelu tõus. Viimased viis aastat oleme elanud kriisist kriisi ning see on kindlasti inimeste ärevusfooni kasvatanud ning igapäevaelu ja suhteid pingelisemaks muutnud. Inimene on tervik ning kõik, mis meie elus toimub, mõjutab otseselt ka tööalast sooritust,” selgitas Leisk.
Inimene on tervik ning kõik, mis meie elus toimub, mõjutab otseselt ka tööalast sooritust.
Ta kinnitab, et viimastel aastatel on hakatud vaimse tervise teemasid töökeskkonnaga rohkem seostama ning järjest enam on tööandjad hakanud mõtlema ka töötajate vajadustele ja heaolu parandamisele.
Eraelu pinged mõjutavad ka töösooritust
Logistikafirma DPD Eesti kogemus näitab samuti, et vaimne heaolu töökohal moodustub väga mitmete faktorite koosmõjust. “Töötajad tulevad tööle ka eraelust kaasa võetud pingetega, nad on lisaks tööalastele väljakutsetele mures ka üldise geopoliitilise ning majandusliku olukorra pärast ning vaimse tervise abi ja toe vajadus on tõusujoones,” rääkis DPD Eesti personalijuht Annika Oruaas. Ettevõttes on märgatud läbi viimaste aastate ka, et mitmekultuurilistes meeskondades võivad lisapingeid tekitada erinevad töödistsipliini ootused ja suhtlusstiilid. Ka klienditeenindusrollid, kus tuleb igapäevaselt kuulata inimeste muresid, võivad jätta töötaja emotsionaalselt tühjaks, mistõttu on viimasel ajal oluliseks muutunud ka küsimus, kuidas tagada, et töötaja ei jääks tööpäeva lõppedes oma pingete ja kliendilugude keskele üksi.
Tele2 jaoks on just viimastel aastatel olnud väljakutseks toimetulek pidevate muudatustega: omanikuvahetus, väärtuste uuendamine, struktuurimuudatused ja rollide ümbermõtestamine. Personalijuht Helena Viiroja tõdeb, et säärased protsessid mõjutavad paratamatult inimeste turvatunnet. “Valmistume muutustega tegelemiseks teadlikult – kõik olulised otsused teeme avatult ja selgitustega ning töötajatel on võimalik juhtidega regulaarselt arutada nii tööasju kui ka seda, kuidas töötaja end päriselt tunneb.”
Foto : Freepik
Tele2 kogemus näitab, et vaimse tervise hoidmise võti on järjepidev juhtimiskvaliteet ja selged rolliootused, mis aitavad inimestel tunda, et kontroll oma töö ja enesetunde üle ei ole kadunud. “Usume, et juhid kujundavad suuresti organisatsioonikultuuri, nende järgi joondutakse ja see, kuidas meie juhid käituvad ning juhivad, seab ettevõtte tempo. Seetõttu on juhtimiskvaliteet organisatsiooni tööheaolus märgilise tähtsusega ja see on üks meie prioriteet,” rääkis Viiroja.
Südameapteek seisab omakorda silmitsi vaimse tervise väljakutsetega, mis on tihedalt seotud apteegi igapäevatööga. “Apteekrid puutuvad kokku inimestega, kes on tulnud mure, valu või ärevusega, ja selline emotsionaalne koormus võib päeva lõpuks olla sama väsitav kui füüsiline pingutus. Töökoormus kõigub tipptundide ja kampaaniaperioodide järgi ning just siis on eriti oluline, et graafikud oleks läbimõeldud ja töötajal oleks võimalus puhata,” rääkis Südameapteegi töötajakogemuse juht Kristel Saaremägi, kelle sõnul nad otsustasid juba varakult keskenduda vaimse tervise teadlikkuse kasvatamisele ja julguse suurendamisele muredest rääkida, mis on olnud aluseks turvalise juhtimiskultuuri kujunemisele.
Kõige tugevamat mõju omab soov tunda siirast huvi oma meeskonnaliikmete käekäigu kohta
Kõigi kolme ettevõtte kogemus näitab, et kõige tugevam mõju on töötajate vaimsele heaolule igapäevane inimlik suhtlemine ja usalduslik suhe oma otsese juhiga. DPD-s peetakse regulaarseid üks-ühele vestlusi, kus töötaja saab rääkida nii töö- kui ka isikliku elu muredest või rõõmudest. Tele2-s on samuti sellised vestlused iganädalaselt. Kõik kolm ettevõtet peavad oluliseks koolitada juhte märkama taolistel kohtumistel varajasi läbipõlemise märke ning looma ruumi ausaks tagasisideks. “Just nende vahetute kohtumiste kaudu jõuavad vaimse tervise mured lauale, et töötaja ja juht jõuaksid õigeaegselt hakata ühiselt olukorrale lahendusi leidma,” tõi Oruaas välja.
Kõigi kolme ettevõtte kogemus näitab, et kõige tugevam mõju on töötajate vaimsele heaolule igapäevane inimlik suhtlemine ja usalduslik suhe oma otsese juhiga.
Vaimse heaolu hoidmisel on oluline on ka stigmade vähendamine. “Nägime märkimisväärset muutust pärast seda, kui ettevõtte kommunikatsioonis tõsteti järjepidevalt teadlikkust vaimse tervise teemadel ning ka juhid ise hakkasid avameelselt omaenda kogemusi vaimse tervise teemadel jagama. Näiteks räägiti ärevusest ja ATH’st ning kuidas nende eripäradega toime tulla, mis kasvatas ka töötajates tunnet, et meie ettevõttes on võimalik ja turvaline oma muredest ja vajadustest avameelselt rääkida,” jagas Oruaas DPD kogemust.
Foto: Freepik
Südameapteegi töötajakogemuse juht Kristel Saaremägi nendib, et sageli on nooremad põlvkonnad vaimse tervise teemades avatumad, kuid on üha enam ka vanema generatsiooni töötajaid, kes kasutavad võimalust pöörduda terapeudi või psühholoogi poole. Seevastu Tele2 kogemusel sõltub avatus pigem inimtüübist kui vanusest. “Generatsioonide vahe tuleb sellest, et nooremad generatsioonid juba kasvavad suurema teadlikkusega ja neil on olnud infole ligipääs märksa lihtsam,” selgitas Tele2 personalijuht Helena Viiroja.
Generatsioonide vahe tuleb sellest, et nooremad generatsioonid juba kasvavad suurema teadlikkusega ja neil on olnud infole ligipääs märksa lihtsam.
Tööandjad rõhutavad, et vaimse tervise toetamisel on oluline mõju ka organisatsiooni tulemustele ja edule, võimaldades töötajal oma tööd paremini teha, vähendades personali voolavust ja tugevdades lojaalsust. Kõik kolm ettevõtet mõõdavad oma tegevuste mõju ning ühel meelel ollakse selles, et tulemused ei avaldu ühekordse kampaania järel. “Muutus tekib siis, kui töötaja kogeb päevast päeva, et teda kuulatakse, temasse suhtutakse inimlikult ning abi on päriselt olemas,” sõnas Oruaas.
Peasi.ee Eesti organisatsioonide partneri Marja Leiski sõnul tegelevad organisatsioonid oma inimeste vaimse tervise toetamisega üha rohkem ning sisulisemalt. “Oma inimeste hoidmine ja neisse panustamine on nii majanduslikult mõistlik, sest pikad haiguslehed, värbamised ja muutused meeskonnas on alati kulu, kui ka inimlikult ja organisatsiooni maine mõttes vajalik,” tõi ta välja.
ma inimeste hoidmine ja neisse panustamine on nii majanduslikult mõistlik, sest pikad haiguslehed, värbamised ja muutused meeskonnas on alati kulu, kui ka inimlikult ja organisatsiooni maine mõttes vajalik.
Tööandjad on ühel nõul, et vaimse tervise toetamine ei ole enam organisatsiooni hea tahte žest, vaid tööandja vastutus. “Töökohad, mis sellesse teadlikult panustavad, näevad, et inimesed julgevad muredest rääkida varem, läbipõlemist on vähem ning tööõhkkond on stabiilsem ja koostöisem. Need, kes panustamata jätavad, maksavad aga lõpuks hoopis suuremat hinda – nii inimeste väsimuse, kõrge voolavuse kui ka kaotatud töövõime näol,” nendib Oruaas.
Peaasi 3 soovitust töökohal vaimse tervise hoidmiseks:
- Tagada omavaheline tihedam suhtlus. Selle kasutegur on mitmetasandiline, sest aitab hoida nii rolliselgust kui ka jagada mõlemapoolset tagasisidet, et täiustada protsesse, ennetada probleeme ja jõustada orgaaniliselt organisatsiooni väärtusi. Aga ka märgata varakult muresid ja nendega tegeleda.
- Hoolitseda inimeste puhkamise ja puhkepauside võtmise eest. Seda nii kodukontoris töötavate inimeste vaatest, kelle töö ja eraelu piirid võivad hägustuda kui ka kõikide teiste töötajate vaatest.
- Ühine tähistamine ja koostegemine. See loob omakorda suhteid, tekitab ühtekuuluvustunnet ning aitab inimestel üksteist mõista. Kindlasti ei tasu alahinnata ka koos tegemiste ja ühiste (ka väikeste kordaminekute või ka ebaõnnestumiste) tähistamiste käigus tekkivate meeldivate emotsioonide mõju. Need annavad inimesele hea tunde, tõstavad sooritust ning annavad jõudu raskustele vastu astuda.
