Külmal talveperioodil suureneb vingugaasi tekkimise oht, eriti kui küttesüsteeme kasutatakse valesti, näiteks suletakse siiber liiga vara. Päästeameti esindaja rõhutab, et siiber tuleb sulgeda alles siis, kui söed on täielikult kustunud, ning kütmisel peab tagama korraliku õhu juurdepääsu. Samuti soovitatakse vältida liigset kütmist ja ruumi tuulutada, kuna värske õhk soojeneb paremini. Vingugaasiandur on kohustuslik kõigis hoonetes, kus kasutatakse tahkeküttel või gaasiküttel seadmeid, ning see aitab avastada nähtamatu vingugaasi ohu õigeaegselt.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Külmade talveilmadega tuleb paljudes Eesti kodudes tihedamalt kütta, et eluruumid soojana püsiksid. Just kütteperioodil on aga ka vingugaasi tekke oht suurem, eriti juhul, kui küttesüsteeme kasutatakse valesti või hooletult. Jaanuari keskel reageeris G4S kahel korral suitsuandur Nublu häiresignaalile, mis juhtis tähelepanu olukordadele, kus näiliselt väike eksimus ahju kütmisel võinuks lõppeda tõsiste tagajärgedega. Mõlemal juhul oli probleemi põhjuseks liiga vara suletud siiber, mistõttu levis ruumidesse vingugaasi. Ühel juhul piirdus olukord ehmatusega, teisel juhul vajas inimene juba ka meditsiinilist kontrolli haiglas.
Levinud eksimus, mille tagajärjed võivad olla tõsised
Päästeameti ennetustöö osakonna ennetusteenuse juhi Kristina Eesmetsa sõnul ei ole sellised juhtumid haruldased ning sageli on nende põhjuseks teadmatus, harjumus või hooletus. “Ekslikult arvatakse, et siibri varajane sulgemine aitab soojal kauem toas püsida, kuid tegelikult see nii ei ole,” ütleb Eesmets.
Eesmets rõhutab, et siibrit ei tohi sulgeda liiga vara, samamoodi ei tohi kütta pooleldi avatud siibriga, sest küttekoldel peab olema korralik õhu juurdepääs. “Enne siibri kinni panemist tuleb põlemisjäägid läbi segada ja siiber sulgeda alles siis, kui söed on täielikult kustunud. Vastasel juhul tekib reaalne vingugaasimürgistuse oht,” märgib Eesmets.
Enne siibri kinni panemist tuleb põlemisjäägid läbi segada ja siiber sulgeda alles siis, kui söed on täielikult kustunud.
Tema sõnul on kütmisega seotud õnnetused enamasti mitme teguri koosmõju. On inimesi, kes on harjunud aastakümneid ühtemoodi kütma, kuid keda ei ole õigesti kütma õpetatudki. Vahel mängib rolli veel see, et küttesüsteeme ei hooldata piisavalt tihti ning kasutatakse sobimatut küttematerjali. Näiteks võivad ahju visatud kilekotid, piimapakid ja muu prügi rikkuda lõõre.
Foto: Freepik
Vältida tasub liigset kütmist
Külmade ilmade korral tuleb vältida liigset kütmist. “Kui ühest ahjutäiest ei piisa, ei maksa kohe uut ahjutäit puid koldesse panna, vaid kütta ahju kaks korda – üks kord hommikul ja teine kord õhtul,” soovitab Eesmets.
Kui ühest ahjutäiest ei piisa, ei maksa kohe uut ahjutäit puid koldesse panna, vaid kütta ahju kaks korda – üks kord hommikul ja teine kord õhtul.
Osad soojamüüriga pliidid on kahe siibriga. Sellisel juhul tuleks umbes pooleks tunniks avada mõlemad siibrid. “Nii on “pika ringi” suitsul lihtsam korstnasse minna, sest korstnalõõr on juba üles soojendatud,” märgib Eesmets. Tõmbe tugevust saab reguleerida pliidi alumise uksega, mitte siibriga.
Siinkohal tasub meelde tuletada ka tõsiasja, et kütmise ajal peab tuba tuulutama, sest värske õhk soojeneb alati paremini kui n-ö vana õhk. “Kõige õigem on hoida aken kütmise ajal tuulutusasendis,”
soovitab Eesmets.
Ainult andur annab märku nähtamatust ohust
Mõlemad jaanuarikuu juhtumid kinnitavad, kui oluline abivahend on vingugaasiandur. Eesmetsa sõnul aitab just vinguandur tuvastada ruumides ohtliku vingugaasi, sest suitsuandur vingugaasile ei reageeri. Vingugaasiandur on kohustuslik kõigis hoonetes, kus kasutatakse tahkeküttel kütteseadmeid, gaasikütteseadmeid või gaasiveesoojendeid ning see peab olema paigaldatud nii elu- kui ka mitteeluhoonetesse.
Foto: Freepik
“Mitmekorruselise elamu puhul on soovitatav paigaldada andur igale korrusele ning võimalusel ka magamistubadesse,” soovitab Eesmets. Samuti tuleb arvestada, et üks vinguandur on mõeldud kasutamiseks ühes ruumis ja näitab vaid selle koha vingugaasi taset, kus andur asub.
Päästeamet on kokku puutunud ka juhtumitega, kus alles pärast anduri paigaldamist avastatakse, et eluruumides on pikemat aega olnud ohtlik vingugaasi kontsentratsioon. Sellisel juhul võib inimestel esineda peavalu, uimasus ja väsimus, kuid neid sümptomeid ei osata sageli vingugaasimürgistusega seostada.
Vingugaasiandur on kohustuslik kõigis hoonetes, kus asub tahkeküttel köetav kütteseade. Päästeametnikud rõhutavad sageli, et reageerimisel on arvel iga minut, seega on anduri olemasolu eluliselt tähtis.
