Raadio Star FM hommikuprogrammis käis külas ülempreester Aleksander (Aivar) Sarapik, kes rääkis saatejuhtidega usust, palvest ja sisemisest tasakaalust.
Sarapiku hommikud algavad alati palvega. “Kui ma ärkan, siis minu esimesed sõnad on alati palvesõnad. Alles pärast seda jõuan kohvitassini,” märgib ülempreester. Tema jaoks on see loomulik osa päevast ning hetk, mil ta seab paika nii oma mõtted kui südame. “Vaikus on see seisund, kust algab iseendasse pöördumine. Kui ma tahan palvetada, tuleb jätta kõrvale kõik välised tööd, mõtted ja kohustused,” selgitab ta.
Kui ma ärkan, siis minu esimesed sõnad on alati palvesõnad.
Foto: GoodNews, Joosep Ints
Kuigi sageli arvatakse, et eestlased ei ole usklik rahvas, näeb Sarapik seda teisiti. “Eesti inimene usub ja on usklik, lihtsalt tema usk ei väljendu alati kirikus käimises. Usk ja tahe on inimeses üks ja sama asi. Kui ma usun millessegi, siis ma tegutsen selle järgi ja see ongi minu väärtuste ruum.”
Ka oma koguduses on ta viimasel ajal märganud positiivset muutust – kirikusse jõuab üha rohkem noori. “Üha rohkem noori inimesi on hakanud teenistusele tulema, et saada osa palveelust ja rohkem sissepoole pöörduda,” räägib Sarapik.
Foto: GoodNews, Joosep Ints
Samas tõdeb ta, et sageli jõuab inimene kirikusse alles siis, kui elu teda raputanud on. “Inimene pöördub tavaliselt usu poole alles siis, kui ta on hädas. Vähe on neid, kes tulevad rõõmus ja jagavad oma rõõmu.”
Inimene pöördub tavaliselt usu poole alles siis, kui ta on hädas.
Vähesed teavad, et ülempreester Sarapiku elus on olulist rolli mänginud ka võitluskunstid ning see kogemus on teda vaimulikuna palju mõjutanud. “Võitluskunstid õpetasid mulle keskendumist, tähelepanu ja enesekontrolli. Need kaks maailma, usk ja võitluskunstid, ei ole nii erinevad, kui võiks arvata.“
Ka Sarapiku abikaasa on kirikuga lähedalt seotud – ta laulab kirikus ning toetab abikaasa vaimulikku teekonda. “Oleme selles mõttes tervik. Kui meilt küsitakse, et mis meil kõige paremini välja tuleb, siis vastame naljatades, et matused. Tema laulab, mina viin läbi talituse. See kõlab naljakalt, aga see on meie ühine teenimine,” räägib ülempreester.
Foto: GoodNews, Joosep Ints
Iga päev seab Sarapik endale ühe lihtsa eesmärgi: teha midagi head. “Üks hea asi päevas tuleb alati teoks teha. See võib olla vestlus, toetus, palve või midagi muud. Oluline on, et iga päev sünniks midagi head.”
Aivar Sarapik (ristinimi Aleksander; sündinud 7. detsembril 1965) on Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ülempreester ja Eesti kaitseväe vanemkaplan (kolonelleitnant). Ta on lõpetanud Bostoni Püha Risti Kreeka Teoloogia Kooli magistrikraadiga teoloogias ning on pühitsetud diakoniks (1995), preestriks (1996) ja ülempreestriks (2000). Sarapik on teeninud vaimulikuna mitmes Eesti koguduses ning osalenud kaitseväe kaplanina rahvusvahelistel missioonidel. Lisaks on ta olnud seotud mitmete ühiskondlike algatuste ja organisatsioonidega, panustades noorsootöösse ja kultuuripärandi säilitamisse. Aivar Sarapiku teeneid on tunnustatud mitmete autasudega, sealhulgas Kaitseliidu teenetemedaliga ja Euroopa Liidu missioonimedalitega. 2024. aastal pälvis ta riikliku tunnustusena Valgetähe V klassi teenetemärgi.
GALERII: GOODNEWS, JOOSEP INTS
