Riigikogu tänasel istungil andis õiguskantsler Ülle Madise ülevaate õigustloovate aktide kooskõlast põhiseadusega ja muude talle seadusega pandud ülesannete täitmisest.
Õiguskantsler ütles oma ettekandes, et möödunud ülevaateaastal laekus õiguskantslerile 5500 kirja, millest enam kui 2500 asja vajas sisulist ressursimahukat lahendamist. Madise märkis, et inimeste murede põhjuste uurimisel selguvad tihtipeale vead seadustes või nende täitmises. Ta viitas, et Eesti on sedavõrd väike, et on võimalik süveneda ja parem lahendus leida.
Ta viitas, et Eesti on sedavõrd väike, et on võimalik süveneda ja parem lahendus leida.
Tehisintellekti rakendavates asutustes tuleb Madise sõnul meeles pidada, et tehisintellektil põhinevad lahendused peavad alluma inimese kontrollile. Kui on viga või inimene soovib otsuse ülevaatamist, siis peab olema võimalik ametnikul juhtum oma silmaga läbi vaadata ja õiguspärane otsus teha. „Me ei tohi ennast seada masinatest sõltuvusse,“ toonitas ta.
Foto: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei
Madise rääkis ka seaduslikkuse põhimõttest, millega on tema sõnul ehk süvenevalt kehvasti. Ta toonitas, et pole õige jätta mugavusest senist põhiõigusi rikkuvat praktikat muutmata. Samuti osutas ta riikliku järelevalvega seotud probleemidele. Madise sõnul on üle riigi mitmeid valdkondi, kus seadus kehtib, ent seda ei jõustata. Ta tõi näiteid haridusest, kus ühelt poolt nõutakse iga lapse eripäradega arvestamist ja samal ajal kõigi ühtmoodi hindamist.
Õiguskantsler kritiseeris praktikat, kus tehakse jälgimis- ja andmete kogumise tehnoloogiasse suuri investeeringuid enne, kui on vastu võetud seadus, mis sellist tehnoloogiat kasutada lubab. Ta lisas, et lähtuda tuleks andmekogude hajutatuse põhimõttest – igas andmekogus peaks olema kuritarvituste vältimiseks vaid sinna kuuluv ja lisaks võimalus andmeid korraks ühitada näiteks toetuse andmise otsustamiseks ning need andmed hiljem kustutada.
Foto: Erik Peinar / Riigikogu Kantselei
„Vahel tundub, et tahetakse inimeste kogu elu, kõik teod ja tegematajätmised riigi luubi alla võtta lihtsalt seepärast, et see on tehniliselt võimalik. Tõesti, oleme möödunud ülevaateaastal näinud, et usutakse tõsimeeli totaalsesse turvatundesse, kõik riskid ennetavalt maandanud ühiskonda. Ja eks me siis oleme seletanud, et Eesti Vabariik on rajatud vabadusele ja vastutusele, õiglusele, ja alles seejärel õigusnormidele ja kontrollile,“ sõnas Madise.
Lisaks jõudis õiguskantsleri lauale sageli süütuse presumptsiooni ja seaduste selguse teema. „Karistusseadustikku lugedes ei saa alati aru, mis on keelatud ja mis lubatud. Ja seepärast oleme muudkui küsinud, kas tõesti tohib inimese au ja väärikuse hinnaga saada kohtust teada, mida selgusetu karistusnorm tähendab. Minu arusaam põhiseadusest on teistsugune.“
Läbirääkimistel võtsid sõna Madis Kallas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Madis Timpson Reformierakonna, Urmas Reinsalu Isamaa ja Lauri Laats Keskerakonna fraktsioonist.
