12

november 2014
12.november 2014

Premeeritud said parimaid sõjandusalaste teadustööde autorid

Märkus: see artikkel on üle viie aasta vana ja kuulub arhiivi.

Esmaspäevasel kaitseväe aastapäeva vastuvõtul andis kaitseministeeriumi kantsler Mikk Marran üle preemiad parimatele sõjalistes õppeasutustes valminud teadustööde autoritele.

Kaitseminister autasustas Balti Kaitsekolledži parima uurimistöö eest major Meelis Petersoni 1950 euroga, kapten Mattias Puusepp sai parima Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste keskastmekursuse lõputöö eest autasuks 1800 euro ning nooremleitnant Margus Rätsep parima KVÜÕA põhikursuse lõputöö eest 1500 eurose preemia.

Kantsler Mikk Marran ütles preemiaid üle andes, et meie sõjaline mõte ei tohi hetkekski uinuda, vaid käima kaasa uute, nn tarkade ohtudega, vajadusel neist paar sammu ees olema, kuna  tänapäeva sõjategevus võtab järjest mitmekülgsemaid vorme.

„Kui sõjapidamine strateegilisel tasandil on muutumas mängulisemaks ja isegi valgekraelisemaks,  siis peame siiski alati silmas pidama, et tegeliku kaitsja, sõduri jaoks on endiselt tegemist  maailma kõige ohtlikuma, vahel ka surmava tööga,“ ütles Marran. „Seega on teadusliku uurimishimu ülal hoidmine sõjaliste probleemide suhtes üldinimlik.“

Parimad tööd valis välja kaitseministeeriumi ametnikest koosnenud hindamiskomisjon, kes esitas oma ettepanekud preemia nominentide kohta kaitseministrile.

Major Petersoni uurimistöö „What is an appropriate leadership structure and style for cyber operations, i.e., how to gain command in cyberspace?“ juures hindas komisjon aktuaalse teema käsitlemist perspektiivsest ja uudsest vaatenurgast ning autori oskust avada erinevaid tahke juhtimisest ja kontrollist küberkeskkonnas. Samuti saab see töö olla aluseks tulevastele akadeemilistele uurimustele antud valdkonnas. Tegemist on tervikliku käsitlusega prioriteetses valdkonnas.

Kapten Puusepa magistritööd „Isetehtud lõhkeseadmete vastase tegevuse väljaõpe kaitseväes ja selle tõhustamise võimalused“ tõstis komisjon esile praktilisuse ja asjatundliku teemakäsitluse eest. Ühtlasi on lõhkematerjalide tõrje üks kaitsevaldkonna ekspordivõimeid ning enda senise tegevuse analüüs on selle juures kriitilise tähtsusega. Samuti sisaldab töö praktilisi rakendusettepanekuid.

Nooremleitnant Rätsepa tööd „MIMO radari virtuaalvõre modelleerimine“ tõsteti esile uudse lähenemise ja nö kastist väljas mõtlemise eest.

Preemia statuudi järgi esitavad KVÜÕA ja Balti Kaitsekolledž konkursile uurimistööd, mida õppeasutused on hinnanud hinnetega „suurepärane“ või „väga hea“. Tänavu esitas KVÜÕA 21 tööd ning BDCOL viis tööd.

Preemiatega soovib kaitseministeerium edendada ja teadvustada teadus- ja arendustegevust oma valitsemisalas ning eelkõige tunnustada Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Balti Kaitsekolledži õppureid riigikaitselise ja sõjandusvaldkonna mõtteruumi arendamise eest.