Pimedal ajal veedetakse õhtuid sagedamini teleri või teiste ekraanide ees, mis võib silmadele tekitada väsimust, kui ekraani heleduse ja ruumi valgustuse vahe on liiga suur. Soovitatav on kasutada pehmet ja hajutatud valgustust ning vältida tugevaid peegeldusi ekraanil, et muuta vaatamiskogemus mugavamaks. Ekraani heledust ja värvitemperatuuri tuleks kohandada vastavalt ruumi valgustusele, mida aitavad kaasa ka paljudel uuematel teleritel olevad automaatsed režiimid. Lisaks on oluline valida sobiv vaatamiskaugus ja ekraani kõrgus ning teha vahepeal pause, et silmi puhata. Selliste meetmete abil saab õhtuse telerivaatamise muuta silmasõbralikumaks ja mugavamaks.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
Pimedal ajal veedame paratamatult rohkem õhtuid ekraanide ees. Kui suvel jõuab pärast tööpäeva veel õue, siis novembris on kell viis juba pime ning õhtu möödub palju sagedamini hea filmi, seriaali või mõne saate seltsis. Pidev telerivaatamine ei kahjusta iseenesest silmi, küll aga võivad vale ekraaniheledus, tugevad peegeldused ja täiesti pime tuba tekitada silmade väsimust ning muuta vaatamise ebamugavaks.
Üks levinumaid vigu on vaadata eredat telerit täiesti pimedas ruumis. Kui ekraan on ümbritsevast keskkonnast märgatavalt heledam, võib suur heleduse erinevus vaatamise ebamugavaks muuta. Ameerika Silmaarstiteaduse Akadeemia soovitab ekraani heleduse sättida võimalikult hästi ruumi üldise valgustasemega vastavusse.
Kõikide tulede kustutamine pole seega tingimata hea idee. Õhtuseks telerivaatamiseks sobib pigem pehme ja hajutatud valgus. Näiteks võib põleda põrandalamp või väike laualamp, mis ei paista otse ekraanile ega vaatajale silma. Eriti mugav võib olla valgus teleri taga või selle läheduses – nii ei ole erinevus heleda ekraani ja pimeda seina vahel väga järsk.
Õhtuseks telerivaatamiseks sobib pigem pehme ja hajutatud valgus.
Samas tasub vältida lampe ja teisi valgusallikaid, mis peegelduvad otse ekraanilt tagasi. Peegeldused võivad häirida pildi jälgimist ning muuta tumedamate stseenide vaatamise keerulisemaks. Kui teler asub akna vastas, tasub vajadusel kardinad ette tõmmata või ruumis olevad lambid ümber paigutada. Samas on osadel uuematel teleritel, sealhulgas teatud Samsungi mudelitel, peegeldusvastane ekraanitehnoloogia, mis aitab vähendada häirivaid peegeldusi ja tagada parema vaatamiskogemuse ka valgusküllases ruumis.
Kõige eredam seadistus ei ole alati parim
Pärast teleri esmast seadistamist võib ekraan üsna ere olla. See töötab hästi valgusküllases ruumis, kuid hilisõhtul ei pruugi sama seadistus enam mugav tunduda.
Hea rusikareegel on lihtne: kui ekraan tundub pimedas ruumis esimestel sekunditel silmatorkavalt ere, tasub heledust veidi vähendada.
Lisaks sellele võiks tähelepanu pöörata kontrastile ja värvitemperatuurile. Õhtul võivad soojemad toonid tunduda silmale meeldivamad kui külm ja sinakas pilt. Samas ei pea kõiki seadistusi käsitsi pidevalt muutma, sest uuemad telerid suudavad seda ka automaatselt teha.
Näiteks Samsungi Micro RGB telerites on olemas EyeComfort-režiim, mis arvestab kohaliku päikesetõusu ja -loojangu ajaga ning muudab pärast päikeseloojangut pildi soojemaks ja vähendab heledust. „AI Optimised funktsioon saab omakorda kohandada ekraani heledust ja pildikvaliteeti vastavalt ruumi valgusele ning vaadatavale sisule,“ selgitab Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Saskia Kivi.
See tähendab, et hommikul valgusküllases toas võib teler olla automaatselt eredam, õhtul hämaras aga mahedama pildiga, ilma et kasutaja peaks iga kord menüüs seadeid muutma.
Kivi sõnul ei tähenda hea pildikvaliteet tingimata võimalikult eredat ekraani. Sama oluline on see, kui täpselt suudab seade esitada erinevaid värvitoone ning tuua esile detaile nii heledates kui ka tumedates kaadrites. Näiteks Samsungi Micro RGB tehnoloogia kasutab eraldi juhitavaid punaseid, rohelisi ja siniseid valgusdioode, mis võimaldavad taustvalgustust ja värviesitust täpsemalt kontrollida. Koos tehisintellektil põhineva pilditöötlusega aitab see luua detailse ja rikkalike värvidega pildi.
Ka liiga tume pilt võib olla ebamugav
Ekraani heleduse vähendamisega ei tasu siiski üle pingutada. Kui teler on ruumi suhtes liiga tume, võib detailide eristamine muutuda keeruliseks. Sobiv seadistus on selline, mille puhul pilt tundub loomulik ning nii heledad kui ka tumedad stseenid on mugavalt nähtavad.
Oluline on ka vaatamiskaugus. Väga suure teleri puhul võib liiga lähedal istumine olla ebamugav, sest kogu pildi jälgimiseks tuleb pidevalt silmi või pead liigutada. Samas ei tähenda ekraani lähedal istumine iseenesest seda, et nägemine kahjustuks.
Sobiv vahemaa sõltub teleri suurusest, lahutusvõimest ja vaataja eelistustest. Üldise soovituse järgi võiks näiteks 55-tollise teleri puhul diivan asuda ekraanist umbes 2,3 meetri kaugusel. Lihtsa rusikareeglina võib meeles pidada, et iga täiendava 10 ekraanitolli kohta võiks vaatamiskaugus suureneda ligikaudu 40 sentimeetri võrra.
Lihtsa rusikareeglina võib meeles pidada, et iga täiendava 10 ekraanitolli kohta võiks vaatamiskaugus suureneda ligikaudu 40 sentimeetri võrra.
Tegemist ei ole siiski rangete reeglitega, vaid soovituslike vahemaadega, mis aitavad saavutada mugava vaatamiskogemuse. Samal ajal on muutumas ka inimeste eelistused ning üha enam valitakse koju suuremaid telereid, mis pakuvad kaasahaaravamat vaatamiskogemust. Tänu tänapäevaste telerite kõrgele pildiresolutsioonile saab suuremat ekraani nautida ka suhteliselt lähedalt, ilma et pildi kvaliteet märgatavalt kannataks. Näiteks filmide vaatamisel võib väiksem vaatamiskaugus luua vahetuma ja kinolikuma elamuse.
Lisaks tasub jälgida ekraani kõrgust. Kui televiisor asub liiga kõrgel, tuleb selle vaatamiseks pidevalt pead kuklasse kallutada, mis võib pikema aja jooksul kaela koormata. Võimalusel võiks ekraani keskosa jääda istuva vaataja silmade kõrguse lähedale.
Silmadele tasub puhkust anda
Kuigi teleri vaatamine erineb arvuti või telefoniga töötamisest selle poolest, et ekraan asub kaugemal, tasub ka pika filmi- või sarjaõhtu jooksul aeg-ajalt pilk mujale suunata.
Ekraane vaadates kipuvad inimesed vähem pilgutama, mis võib kaasa tuua kuivad või väsinud silmad. Näiteks Ameerika Silmaarstiteaduse Akadeemia soovitab ekraanitöö puhul kasutada niinimetatud 20-20-20 reeglit: iga 20 minuti järel vaadata vähemalt 20 sekundiks umbes kuue meetri kaugusele. Teleri puhul ei pea seda tingimata stopperiga jälgima, kuid pauside tegemine ja aeg-ajalt kaugusesse vaatamine võib aidata ebamugavust leevendada.
Pikema filmi või mitme järjestikuse sarjaosa vaatamisel tasub vahepeal ka püsti tõusta ja ringutada.
Pimedal ajal ei pea seega telerist loobuma ega kartma, et pikad filmiõhtud iseenesest silmi kahjustavad. Palju olulisem on muuta vaatamiskeskkond mugavaks: vältida liiga suurt erinevust ekraani ja ruumi heleduse vahel, vähendada peegeldusi, valida sobiv vaatamiskaugus ning kasutada võimalusel automaatseid pildirežiime.
Olulisem on muuta vaatamiskeskkond mugavaks: vältida liiga suurt erinevust ekraani ja ruumi heleduse vahel, vähendada peegeldusi, valida sobiv vaatamiskaugus ning kasutada võimalusel automaatseid pildirežiime.
Mõne väikese muudatusega võib õhtune telerivaatamine olla märksa mõnusam – eriti ajal, mil väljas läheb juba ammu enne õhtusööki pimedaks.



