09

oktoober 2026
09.oktoober 2026

Mustpeade majas avatakse vaimsele tervisele pühendatud näitus „Masking: varjates oma päris mina“

Joanna Koovit

Toimetaja

Mariliis Mõttus
3 min
Foto: Freepik
Loe AI kokkuvõtet ▾

10. oktoobril avati Mustpeade majas näitus „Masking: varjates oma päris mina“, mis keskendub nähtusele nimega maskeerimine ehk masking, kus inimesed kohandavad oma käitumist vastavalt ümbritseva keskkonna ja teiste ootustele. Näitusel osalevad erinevad kunstnikud, kes tõlgivad seda teemat visuaalsesse keelde, käsitledes identiteeti, enesekuvandit ja kohanemist. Maskeerimine on eriti aktuaalne neuroarenguliste eripärade, nagu autism ja tähelepanuhäired, kontekstis ning võib aidata vältida negatiivset tähelepanu, kuid nõuab pidevat enese ja teiste jälgimist. Näitust kureerib kliiniline psühholoog Katri-Evelin Kalaus ning see on avatud kuni 22. novembrini 2026.

See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.

10. oktoobril, ülemaailmsel vaimse tervise päeval avatakse Mustpeade majas näitus „Masking: varjates oma päris mina“, mis keskendub nähtusele nimega masking ehk maskeerimine. Näitus uurib kunstnike pilgu läbi, kuidas kohandavad inimesed oma käitumist, et vastata ümbritseva keskkonna ja teiste ootustele.

Näitusel osalevad kunstnikud:

  • Jaan Elken
  • Mirjam Hinn
  • August Joost
  • Kaupo Kikkas
  • Laurentsius
  • Raul Meel
  • Maarit Murka
  • Marko Mäetamm
  • Mall Nukke
  • Kaido Ole
  • Jaan Toomik
  • Alar Tuul

Näituse on kureerinud kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus ning see on valminud psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuse Sensus, Kalaus galerii ning Tallinna kultuuri- ja spordiameti ja Mustpeade maja koostöös.

„Kliinilises praktikas kohtame sageli ülemäärase maskeerimise negatiivset mõju psüühikale. Näitus rõhutab loomuliku kohanemise ja iseenda varjamise piire ning küsib, mida me ühiskonnana saame teha teisiti, et erinevused ei vajaks õigustust, ebamugavust ei tuleks ära peita ja „normaalsus“ ei tähendaks ühtemoodi käitumist. Keegi ei peaks ennast „üle maalima”, et sobida. Ma tänan väga Kaupo Kikkast ja kõiki kunstnikke, kes maskeerimise projektis olid nõus loominguliselt kaasa lööma ning ka oma isiklikke kogemusi eneseavamise ja varjamise kohta jagama,“ sõnas Kalaus.

Kliinilises praktikas kohtame sageli ülemäärase maskeerimise negatiivset mõju psüühikale.

Maskeerimine ehk masking tähendab oma loomulike reaktsioonide, käitumisviiside, emotsioonide või eripärade teadlikku või alateadlikku varjamist, muutmist või allasurumist selleks, et kohaneda ümbritseva keskkonnaga.

Foto: Freepik

Eriti sageli käsitletakse seda neuroarenguliste eripärade, sealhulgas autismi ning aktiivsus- ja tähelepanuhäire kontekstis. Maskeerimine võib aidata vältida negatiivset tähelepanu ja tulla toime igapäevastes olukordades, kuid see nõuab sageli pidevat enese ja teiste jälgimist ja oma käitumise kohandamist.

Maskeerimine võib aidata vältida negatiivset tähelepanu ja tulla toime igapäevastes olukordades, kuid see nõuab sageli pidevat enese ja teiste jälgimist ja oma käitumise kohandamist.

Näitusel osalevad kunstnikud tõlgivad selle nähtuse visuaalsesse keelde ning on saanud võimaluse muuta vabalt iseenda portreefotot, luues selle põhjal teoseid, mis käsitlevad identiteeti, enesekuvandit ja kohanemist. Tulemuseks on mitmekesine vaade sellele, kuidas inimesed ennast näevad ning millisena soovivad või tunnevad vajadust end teistele näidata.

  • Näitus „Masking: varjates oma päris mina“ jääb Mustpeade maja Olavi saalis avatuks 22. novembrini 2026.
  • Näitust saab külastada tööpäeviti kell 9.00–17.30 ning nädalavahetustel Mustpeade majas toimuvate kultuurisündmuste ajal. Rohkem infot näituse kohta leiab siit.