Eesti tarbijad on hakanud rohkem lugema toidumärgistust ja pea pooled vastajatest kontrollivad alati säilimisaega, selgus maaeluministeeriumi tarbijauuringust.

„Peamiselt otsivad tarbijaid pakendilt infot toidu säilimisaja ja koostisosade loetelu kohta, kuid huvi tuntakse ka päritolumaa, toitumisteabe, lisaainete ja põhikoostisosakoguse vastu,“ ütles ministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai.

Kui info leidmine pakenditelt on üldiselt paranenud, siis selle lugemisel on endiselt probleemiks liiga väike kirjasuurus ja olulise teabe halb paigutus pakendil.

Säilimisaega kontrollivad pea pooled vastajatest alati. Pisut vähemad ütlesid, et see, kas säilimisaega kontrollitakse, oleneb suuresti toidust. Märkega „parim enne“ toodete puhul ei käitu tarbijad sarnaselt. Liha kontrollitakse põhiliselt lõhna järgi, samas piimatooteid säilimisaja järgi. Võrreldes eestikeelse elanikkonnaga tunneb muukeelne elanikkond oluliselt vähem „parim enne“ tähendust.

Üldiselt on tarbijate teadlikus hügieenist üsna hea, kuid seda tuleks kindlasti tõsta, näiteks kätepesu- ja ristsaastumisevallas, et inimesed oskaksid toiduvalmistamisel järgida õigeid võtteid, millega kaitsta enda ja lähedaste tervist. Alati kasutab küpsetamata liha- ja kalatoodete jaoks muust toidust eraldi lõikelaudu vaid 32 protsenti vastajatest. Muukeelne elanikkond on usinam käsi pesema. Samuti selgus uuringust, et naised on meestega võrreldes hoolsamad kätepesijad.

Keemilistest riskidest olid tarbijad enim teadlikud lisaainetest. Vähem teatakse toidus looduslikult esinevatest, toidu töötlemisel tekkida võivatest ning pakenditest ja sööginõudest erituvatest keemilistest ühenditest.