2. augustil toimus Pärnus Raeküla Vanakooli keskuses juba kolmas Gunnar Aarma mõttekoda, mis kandis nime “Gunnari raamatud ja raamatud Gunnarist”. Peaesinejaks oli teadjamehe poeg August Aarma ning mõttekoda modereeris tema elufilosoofia järgija ja kultuuritegelane Pille Lill.
“Teadjamehe Gunnar Aarma elutõdede järgijad, olete väga oodatud kaasa rääkima ja mõtlema!“ kutsus Pille Lill avalikult oma Facebooki seinal. Just tema eestvedamisel toimus kolm aastat tagasi esimene mõttekoda. Sellest ajast saati on Pärnus igal talvel ja kevadel toimunud elufilosoofilised õpitoad, mida juhendab August Aarma. Mõttekoda liitus AugustiJÄLGEDE tänavafestivaliga ning oli osa festivali teisest päevast.
Gunnar Aarma õpetused kutsuvad meid enesesse vaatama
Gunnar Aarma õpetused ei keskendu ainult mõttemängudele, vaid kutsuvad meid enesesse vaatama, vaikima ja sisemiselt muutuma. Oma raamatus “Elutarkused” kirjutab Aarma: “Mõtlemine on pidev loominguline töö. Iseka mõistuse loodud varikujundid on pahed, isetu armastuse lapsed on voorused. Mõlemad, nii voorused kui pahed, on variolendid, kes inimeses elavad.“
Mõtlemine on pidev loominguline töö. Iseka mõistuse loodud varikujundid on pahed, isetu armastuse lapsed on voorused. Mõlemad, nii voorused kui pahed, on variolendid, kes inimeses elavad.
Mõtted määravad saatuse
Tema sõnul määravad mõtted mitte ainult inimese iseloomu, vaid ka tema saatuse: “Mõtted ei määra mitte ainult inimese iseloomu, vaid ka tema toimise. Neil on kalduvus väljendada ennast madalamas maailmas, seepärast mõjutavad nad peaasjalikult keelt ja kätt. Neid on raske vaos hoida, kui me pole oma mõtete peremehed.“
Mõtted ei määra mitte ainult inimese iseloomu, vaid ka tema toimise.
August Aarma ja Pille Lill. Foto: GoodNews, Sander Sildoja
Inimese olemus seiseb suutmises tõusta kõrgemale egost
Aarma vaatenurk inimese vaimsest arengust on nõudlik, aga lootustandev. Oma teoses rõhutab ta, et inimese tõeline olemus ei seisne ratsionaalses mõistuses, vaid suutmises tõusta kõrgemale egost ja harjumuspärasest isekusest: “Tänapäeva inimene tegutseb peamiselt mõistuse (intellekti) tasandil, mille tahteavalduseks on isekus (egoism). Seepärast on enamik meist üksnes intellektuaalsed loomad, täis hirmusid ja kirgi, kes üksteisega võimu pärast võitlevad.“
Sellest välja pääsemiseks tuleb end vabastada vanadest mustritest ja liikuda vaimse tunnetuse suunas: “Vaba on see, kes on oma mõtlemisvõime täielikult välja arendanud – see annab talle oskuse ja võime mitte mõelda. Kes pole võimeline ühe tunni vältel mõtlemist välja lülitama, pole veel peremees oma mõtete üle.”
Vaba on see, kes on oma mõtlemisvõime täielikult välja arendanud – see annab talle oskuse ja võime mitte mõelda.
Sõnade taga peitub vaikuse sügavus ja kohalolu
Selliste õpetuste valguses on mõttekoda enamat kui tavapärane vestlusring – see on ruum, kus kõikidel osalejatel on võimalus iseennast uuesti kuulda, peegeldada ja mõista. Sõnade taga peitub vaikuse sügavus ja kohalolu, mille poole Gunnar Aarma oma elu ja kirjutistega suunas.
