See väike ärevuse säde poeb ligi, kui jätad midagi vahele ja tekib hirm ilma jääda olulisest heast ideest, karjäärivõimalusest, tähtsast sõnumist või uuest kontaktist. Järjest enam räägitakse FoMOst töökohal.

„Alguses näeb see välja nagu energia ja entusiasm. Aga kui ümberringi toimub liiga palju – sündmused, konverentsid, häkatonid, koolitused – ning “ei” ütlemine ei tundu isegi valikuna, võib see olla hirm millestki ilma jääda, mis töökohal viib inimeste kurnatuseni,“ ütleb SEB Life and Pension Baltic SE töötajakogemuse juht ja füsioterapeut Jaanika Reinmann.

Kuigi hirmu millestki ilma jääda ehk FoMO (Fear of Missing Out) seostatakse peamiselt sotsiaalmeedia kasutusega, on viimasel kümnendil hakatud üha enam uurima selle mõju tööalases keskkonnas. Reinmanni sõnul on töökohaga seotud FoMO (workplace FoMO, wFoMO) tagajärjeks suurenenud hirm või ärevus jääda ilma olulistest tööalastest teadmistest, võimalustest või sotsiaalsetest kontaktidest.

Foto: Freepik

Nii tööstiil kui organisatsioonikultuur mängivad FoMO tekkimisel olulist rolli

„Kõige rohkem mõjutab inimeste tööstiil FoMO-tunnet töökohal,“ jätkab Reinmann. „Inimesed, kes on sotsiaalsele suhtlemisele orienteeritud, tunnevad sagedamini tööl survet kõigega kaasa minna. Et säilitada häid suhteid või tõestada oma väärtust, mis suurendab FoMO halbade mõjude riski.”

Inimesed, kes on sotsiaalsele suhtlemisele orienteeritud, tunnevad sagedamini tööl survet kõigega kaasa minna. Et säilitada häid suhteid või tõestada oma väärtust, mis suurendab FoMO halbade mõjude riski.

“Iseseisvamad ja eesmärgile keskendunud töötajad seevastu kogevad FoMO-t harvemini. Lisaks mängib olulist rolli ka organisatsioonikultuur,” ütleb spetsialist.

“Kultuurid, mis rõhutavad pidevat ühenduses olemist ja kaasatust, soodustavad FoMO tekkimist. Veel mõjutavad FoMO-t individuaalsed isikuomadused, nagu enesekindlus, enesehinnang ja emotsioonide reguleerimise oskus,” selgitab Reinmann. “Mida suurem on vajadus teiste heakskiidu järele, seda vastuvõtlikum ollakse FoMO-le.”

Foto: Freepik

FoMO ei ole alati halb

Reinmann märgib, et mõõdukas FoMO ei ole halb. „See võib olla nagu väike annus adrenaliini tööpäevas – hoida inimesi kursis uuendustega, motiveerida osalema arenguprogrammides ja suurendada koostööd tiimis. Kui organisatsioon tunnustab töötajate panust ja loob toetava keskkonna, võib mõõdukas FoMO hoopis motiveerida ja suurendada tööalast seotust,“ ütleb ta.

Kui organisatsioon tunnustab töötajate panust ja loob toetava keskkonna, võib mõõdukas FoMO hoopis motiveerida ja suurendada tööalast seotust.

Seetõttu peaks hoidma mõõdukat FoMO-t – see aitab olla motiveeritud ja teadlik võimalustest, kuid vältida liigset survet, mis muudab “igal pool korraga” olemise kurnavaks. Oluline on luua tasakaal – pakkuda võimalusi osaluseks ja arenguks, kuid samas anda aega puhkuseks ning toetada töö- ja eraelu tasakaalu ning läbipaistvat ja kaasavat kultuuri.

Jaanika Reinmann pakub välja viis nippi, kuidas vähendada töökohal ilmajäämise tunnet:

1. Toeta töö- ja eraelu tasakaalu – kultuur, mis väärtustab tasakaalu töö- ja eraelu vahel, aitab vähendada FoMO negatiivset mõju. Paku paindlikku tööaega, võimalust töötada kodust ja rakenda reeglit „pärast kella 18 e-kirju ei saadeta”.
2. Vähenda ootust 24/7 kättesaadavusele – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamine tööasjus väljaspool tööaega suurendab stressi. Näiteks leppige tööl kokku, et MS Teamsi vm kanalite teavitused on kõikidel töötajatel pärast teatud kellaaega välja lülitatud.
3. Arenda töökoha kultuuri – läbipaistev info jagamine (nt koosolekute kokkuvõtted, salvestused) aitab vähendada tunnet, et jäädakse millestki olulisest ilma. Näiteks SEB-s salvestatakse kõik pangaülesed MS Teams-is toimuvad töötajate ja juhtide infokoosolekud, mis on koos ettekande materjalidega hiljem kõigile kättesaadavad siseveebis.
4. Ole juhina eeskujuks – kui juhid ei saada töövälistel aegadel e-kirju või ajastavad need hommikuks, väheneb surve olla pidevalt kättesaadav.
5. Juhina praktiseeri kaasavat juhtimist – FoMO võib suureneda, kui töötajad tunnevad end otsustusprotsessidest kõrvale jäetuna. Regulaarne ja läbipaistev kommunikatsioon aitab seda vältida. Üks viis on arutleda ühiselt koos tiimiliikmetega töötajate rahulolu-uuringu tulemuste üle. Näiteks on SEB-s kõik töötajad kaasatud oma üksuse arutelusse ja saavad välja pakkuda parendusettepanekuid.

Mis on FoMO?

Hirm millestki ilma jääda (Fear of Missing Out, FoMO) on nähtus, mida kasutas esmakordselt turunduse kontekstis Dan Herman, kirjeldades seda kui tarbijate ostukäitumist motiveerivat tegurit. Hiljem on nähtust laiemalt defineerinud teisedki uurijad, kirjeldades FoMO-t kui hirmu jääda ilma väärtuslikest kogemustest, mida teised võivad saada. Sellest tulenevalt iseloomustab FoMO pidev soov olla kursis kõigega, mida teised teevad.