Eesti Rahva Muuseumis toimub 18.–20. märtsil 64. aastakonverents „Rannarootslased. Randunud ja juurdunud“, mis keskendub eestirootslaste ajaloo, kultuuri ja pärandi uurimisele. Kolmepäevane üritus toob Tartusse teadlased ja kogukondade esindajad Eestist, Rootsist ja Soomest ning sisaldab üle 20 ettekande, ümarlauaarutelusid ja näituse tutvustust. Konverentsi eesmärk on soodustada rahvusvahelist teaduslikku koostööd ning kaasata ka tänapäeva eestirootsi kogukondi. Kõik ettekanded kantakse veebis eesti ja rootsi keeles üle, võimaldades laiemal publikul osaleda.
See kokkuvõte on loodud tehisaru abil. Tulemuses võib esineda ebatäpsusi, seetõttu soovitame lugeda ka täismahus artiklit. Tagasiside: info@goodnews.ee.
18.–20. märtsil toimub Eesti Rahva Muuseumi (ERM) 64. aastakonverents „Rannarootslased. Randunud ja juurdunud“. Kolmepäevane konverents toob Tartusse teadlased, muuseumitöötajad ja kogukondade esindajad, kes süüvivad aastasadu Läänemere rannikualadel elanud kultuurikillu pärandisse – milline on eestirootslaste ajalugu ja kuidas paistab nende käekäik täna ja tulevikus. Toimub ka eestikeelne veebiülekanne.
„Konverentsi avab 18. märtsil plenaarloeng „Rootslased Eestis“, mille peab ajaloolane Jörgen Hedman. Programm jätkub mitmekesiste ettekannete ja aruteludega. 19. märtsil leiab aset ümarlauaarutelu, kus vestlevad mäluasutuste töötajad Rootsist, Soomest ja Eestist ning eestirootslaste kultuuriühenduste esindajad Eestist ja Rootsist. Ümarlaua juhatavad sisse Rootsi suursaadik Eestis Charlotte Wrangberg ning ERMi direktor Laura Kipper,“ ütleb ERMi programmijuht Saale Randaru.
Foto: Berta Jänes
Toimub ka näitust „Rannarootslased. Randunud ja juurdunud“ tutvustav tuur ning mininäituse „Viis Rannarootsi pruuti “ avamine.
Konverents on ajendatud Eesti Rahva Muuseumi samanimelisest näitusest ning keskendub eestirootslaste päritolu, rände, pärimuse ja kultuurikontaktide uurimisele. Erinevate distsipliinide teadlased käsitlevad oma ettekannetes rannarootslaste kogukondade kujunemist, keelt, kultuuripärandit ja ajaloolisi liikumisi Läänemere piirkonnas. Konverents toob kokku eri maade uurijad, et soodustada rahvusvahelist teaduslikku arutelu ning kaasata sellesse ka tänapäeva eestirootsi kogukonnad.
Konverents toob kokku eri maade uurijad, et soodustada rahvusvahelist teaduslikku arutelu ning kaasata sellesse ka tänapäeva eestirootsi kogukonnad.
Kolme päeva jooksul peetakse kokku üle 20 ettekande teadlastelt, valdkonna professionaalidelt ning eestirootsi kogukonna liikmetelt Eestist, Rootsist ja Soomest.
„Eestirootsi kultuur on alates 19. sajandi teisest poolest äratanud huvi mitte ainult Eesti, vaid ka Rootsi ja Soome teadlaste ja rahvakultuuri kogujate seas. Selle tulemusena on eestirootsi esemeid ja mälestusi tänapäeval võimalik leida kõigi kolme riigi riiklikest muuseumidest,“ ütleb konverentsi korraldusmeeskonda kuuluv Tartu Ülikooli teadur Sofia Joons. Ta ütleb, et eestirootslastel on Rootsis ka oma arhiiv ning nad on aktiivselt osalenud Rannarootsi, Vormsi ja Ruhnu muuseumide arendamises.
Konverentsi paneeldiskussioonis kohtuvad kolme maa muuseumide ja ühingute esindajad selleks, et arutada, mida tähendab ajalooliste esemete säilitamine paralleelselt kolmes erinevas riigis. „Oluline teema on ka digitaliseerimine, mis on toonud muuseumikogud huvilistele lähemale. Arutlusele tulevad teemad hõlmavad riiklike ja ühingupõhiste mäluasutuste vahelise koostöö võimalusi ja takistusi,“ sõnab Joons.
Konverentsile registreerumine on lõppenud, kuid kõiki ettekandeid kantakse tervikuna otse üle veebis. Konverents toimub eesti ja rootsi keeles, rootsikeelsed ettekanded tõlgitakse sünkroonselt eesti keelde.
ERMi aastakonverents on muuseumi iga-aastane teadussündmus, mis toob kokku etnoloogia ja kultuuripärandi uurijad ning pakub platvormi uute uurimistulemuste tutvustamiseks ja erialaseks aruteluks.
- Konverentsi programm ja lisainfo leiab SIIT!
